TARTU RAHU 100 | Tartu rahu vääriks jäädvustamist filmina - see pakuks ka rahvusvahelist huvi
Meil on varasalves juba Vabadussõjast kõnelev “Nimed marmortahvlil,” meil on “1944”, meil on 1924. aasta kommunistlikust mässust rääkiv “Detseptembrikuumus” ja on “Tuulepealne maa”. Meil on maailmas hingekeeli liigutanud “Tõe ja õiguse” värske filmikäsitlus.
Kõigepealt tuleb dramaatiline lähivõte lauast. See 1920. aasta Tartu rahu läbirääkimiste põhilist raskust kandnud massiivne mööbliese oma kolmesambaliste jalgadega näib nüüdses Poska gümnaasiumis läbi akna paistvas kuuvalguses parajalt viirastuslik. Omamoodi sümbol, mis on ju läbi imbunud rahutegemisest. Sõnadest, dokumentidesse kirja pandust, ka kõneluste madalpunktidest, kus punaarmee üritas veel Narva all Eesti rinnet läbi murda ja sedasi kui mitte isegi Eestit taasvallutada, siis vähemalt saada paremaid tingimusi rahuks.