Tee kalade parema heaoluni
Arvestades, et viimase kahekümne aastaga on Eestis enam kui kuuekordistunud müüdud kaladest ja vähkidest valmistatud toodete hulk (vt siit), näib õige aeg pöörata tähelepanu vesiviljelusettevõtetes kasvavate kalade pidamise tingimustele.
Olles kohaldunud elama vees, ei väljenda kalad ennast näoilmete ega inimestele tajutavate häälitsustena, mille tõttu võib inimestel olla keeruline neid mõista või nendega samastuda. Tõenäoliselt on see üheks põhjuseks, miks pole arutelu kalade heaolu üle saavutanud sama laia kõlapinda nagu diskussioonid karusloomafarmide keelustamine või metsloomade tsirkustes kasutamise üle.
Sõltumata sellest, millise mulje kalad inimestele jätavad, on tegemist mitmekesiste loomadega, kes tunnevad valu ja on tundlikud elukeskkonna muudatuste suhtes. Paraku ei ole see tõdemus veel täiel määral jõudnud õigusaktidesse, mis reguleerivad kalade kasvatamist ja nende pidamise tingimusi.
Kehtivad nõuded ei võta arvesse kalade heaolu mõjutavaid tegureid
Euroopa Liidu ja Eesti tasandil kehtestavad nõuded kalakasvatustele eelkõige loomataude puudutavad õigusaktid, mis ei käsitle kõige ilmselgemaid kalade heaolu mõjutavaid tegureid, näiteks vee keemilisi ja füüsikalisi omadusi. Kindlaid nõudeid kalade asustustiheduse ja veevarustuse kohta tuleb järgida vaid mahepõllumajanduses.
Muudel juhtudel pole erinevalt teistest põllumajandusloomadest kalade kasvatamiseks kasutatavate hoonetele või ruumidele kehtestatud nõudeid, mis arvestaksid kalade heaoluga ja loomakaitse põhimõtetega, kuigi volitus sellise määruse kehtestamiseks on põllumajandusministril loomakaitseseaduse järgi olemas.
Analoogselt veiste, sigade ja teiste loomadega on hädavajalik kehtestada vähemalt põhimõtted vee kvaliteedi, kalade asustustiheduse ja söötmise kohta. Kalade kasvatamiseks taotletava tegevusloa puhul esitatavad andmed (nt ruumide, vee ja kanalisatsioonivõrkude plaan) ei seondu otseselt loomade heaoluga. Erinevalt näiteks Norras tegevusloa taotlejatele kehtestatud nõuetest, ei ole Eestis tegevusloa taotlemisel vaja esitada infot kalade kavandatavate tapmisviiside kohta. Selle kohustuse puudumine jätab mulje, nagu oleks igasugune kalade tapmisviis ühiskondlikult aktsepteeritav.
Lubatud julmad tapmisviisid ja loomakaitseseadus on vastuolus
Ka praegu on kalade julm kohtlemine keelatud. Loomakaitseseaduse § 4 lõike 1 kohaselt on looma suhtes lubamatuks teoks muuhulgas looma vigastamist või talle valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu.
Euroopa Liidu Komisjon leidis oma 2018. aasta aruandes, et sellised uimastamis- ja tapmisviisid nagu eluskalade lämmatamine jääs või jäävees või külmutamine CO2-ga, on kalade jaoks stressirikkad ega vasta Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni standarditele.
Kahjuks ei ole siiani Euroopa Liidu ega Eesti tasandil otsesõnu keelatud ühtegi kalade hukkamise viisi. Tegemist on olulise vajakajäämisega ning kõige julmemate kalade tapmisviiside keelustamine oleks esimeseks sammuks kalade heaolu parandamise suunas.
Kalade kasvatamise hea tava
Kalade heaolu parandamisele saab riik kaasa aidata muuhulgas riiklike toetuste kaudu. Kuigi Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet jagab toetust põllumajandusloomade parandamiseks, on vastavast meetmest seni kalad välja jäänud. Lisaks saab mõne kalade heaolu näitaja saavutamise seada PRIA vesiviljelussektoritele suunatud toetuste andmise eelduseks.
Olulise panuse kalade heaolu tagamisse saavad kalakasvatajad anda ka ise, avaldades avalikkusele informatsiooni enda kalade pidamise tingimustest. Kalade kasvatajatel on võimalik kokku leppida kalade kasvatamise heas tavas, mida iga ettevõtja püüab järgida ning vajadusel laskma oma tootmist kontrollida.
Kui toiduainete tootmiseks kasvatatavate kalade elutingimuste kohta oleks kättesaadaval rohkem infot, aitaks see teha teadlikum valik nendel tarbijatel, kes ei ole valmis kalatoodetest loobuma, kuid kes tahaksid soodustada kalade heaolu parandamist.
Alustama peame algusest: kala on loom
Tuleb möönda, et riiklikud käsud ja keelud ei ole sobiv viis inimeste käitumise muutmiseks, kui need ei põhine ühiskonnas kinnistunud tõekspidamistel. Seega eeldab kalade heaolu regulatsiooni parandamine, et kalasid teadvustatakse kui loomi, kelle massilise kasvatamisega kaasneb moraalne kohustus tagada nendele eluväärsed tingimused ja võimalikult valutu hukkamine.
Kui see tõdemus on omaksvõetud, saab keskenduda üksikasjalikumalt küsimustele, nagu milliseid andmeid peaks kalakasvatuse tegevusloa andmiseks nõudma või milline peaks olema vesi, milles kalasid kasvatakse.
Alates 2019. aastast toob loomade eestkoste organisatsioon MTÜ Loomus esmakordselt Eesti loomakaitses põhjalikumalt esile kalade heaolu küsimuse. Loomuse kampaania “Armas kala” eesmärk on lähemalt tutvustada kalu kui tundevõimelisi ja intelligentseid loomi ning tõstatada laiemalt kalade heaolu küsimus.
