Tiit Matsulevitš: Milleks meile Ukraina?

Põhjus, miks oleme huvitatud Ukraina iseseisvusest, pole sentimentaalne saatusekaaslus. Ukraina on olulisemaid strateegilisi tegureid, mis toestavad Eesti iseseisvust.

Kui Boriss Tarasjukilt viis aastat tagasi Lennart Meri konverentsi avamisel küsiti, millist tulevikku näeb ta Euroopa naabruspoliitikale, oli Ukraina eksvälisministri vastus lühike: “Mitte mingisugust. Ukraina pole naaber, ta asub Euroopas.” Meil jääb üle vaid lisada: Ukraina – nagu ka Eesti – asub paigas, kus Euroopa maateadusest saab geopoliitika.

Nõukogude Liidu lagunemine ahendas Venemaa väljapääsu meredele, lõikas ta ära olulistest tooraineallikatest, kahandas inimressurssi ning surus tunduvalt karmimasse klimaatilisse raami. Kuid kvantitatiivsele kaole lisandus ka kvalitatiivne. Aastasadu lähtus Vene ametlik ideoloogia postulaadist, mille järgi Kiiev on “Vene linnade ema”, Kievska Rus – Vene riikluse lähtekoht. Kuidas nüüd seletada Vene riiklust ilma Ukrainata?