Toomas Paul: Radikaalse skeptitsisti leiba

Mida õpid noores eas, seisab eluaeg sul peas. Mu algkooli klassiruumi seinal rippus loosung: “Me ei palu looduselt armuande, vaid võtame ise.“ Praeguseni selgelt silme ees. Aga valjusti ei maksa hüüda. Toonaseid laule ei tasu ümisedagi, peavad punaseks.

Mälu on muidugi valikuline ning kustutab tarbetu teadmise. Kes – peale matemaatikaõpetajate – mäletab koosinusteoreemi (kolmnurga ühe külje ruut on võrdne ülejäänud külgede ruutude summaga, millest on lahutatud samade külgede ja nendevahelise nurga koosinuse kahekordne korrutis)? Kuigi selle unustamine, mismoodi protsenti arvutatakse, läheb kiirlaenu võtjale päris kalliks.

Mulle isiklikult olid tehnikumis meelepärased kaks ainet. Materjalide tugevusõpetus, ja eriti tõenäosusteooria. Viimane on aina tähtsamaks muutunud. Ilmselt põhjusel, et sobib mu umbuskliku loomusega. Iga asi tuleb oma (piima)hammastega järele katsuda. Ennekõike üldistused.