Üheskoos toeks ja abiks

Ma mäletan hästi, millise õhinaga Haapsalu väikelastekodu poisid-tüdrukud jõululaule õppisid, punased päkapikumütsid peas ja käed kõvasti-kõvasti üksteisest kinni hoidmas.

Isegi need, kellel puue rääkida või liikuda ei lubanud, näisid omal kombel säravat ning ümbritsevast melust rõõmu tundvat. Tragimad lükkasid ratastoolilapsi enda ees ratasringi ja kruvisid tantsutuure üles.

Pikk ja madal kirsipunane maja oli õdus ja soe ning seinal rippus president Lennart Meri allkirjaga auhinnataldrik konkursi “Kodu kauniks” võitjale. See maja oli kodu igas mõttes.

Küllap pole lehelugejat, kes ei teaks, mis tragöödia seda maja pühapäeval, vaid loetud aeg enne meie riigi olulisimat tähtpäeva räsis. Katkenud eluteede taustal iseseisvuspäeva tähistamine tundus paljudele kohatu ning presidendipaar otsustas balliosast loobumisega oma solidaarsust ja austust näidata. Pidulik vastuvõtt, kontsert ja paraad annavad aga juba väikeste nüansimuudatustega võimaluse meenutada hukkunud lapsi ja peapiiskop Andres Põdra mälestuskõnet meenutades inimelu hapruse üle mõtiskleda.

Iseseisvuspäeva pole ju kunagi tähistatud selleks, et vastuvõtule kutsutute kaaslasevalikut kritiseerida, õhtukleite arvustada ega ebasündsalt nalja visata. Selle päeva mõte on tänada inimesi, kes oma tegudega seda väärivad ning mõelda üheskoos kõigile neile, kes aitasid Eesti riigil raskuste kiuste vabaks saada.

Sestap võib kohatuks pidada hoopis rahvasuus ringlevaid spekulatsioone põlengu tekkepõhjuste üle, milles süüdistatakse küll lastekodu endist kasvandikku, küll toas põlenud küünalt või lahtist küttekeha. Las uurijad teevad oma tööd – isehakanud Sherlockid puistavad valusale haavale vaid asjatult soola.

Tõsi on aga see, et päästeameti andmetel on ligi pooltes haiglates, laste- ja hooldekodudes vähemalt üks oluline tuleohutusealane puudujääk. Enne pühapäeva võis pahatihti kohata aga suhtumist, et riigi ja meie kõigi kaitset vajavatele inimestele mõeldud asutuste tuleohutusnõuded on liiga karmid – nende täitmist on tulnud nõuda isegi kohtu kaudu.

Nüüd on seisukohad ümber pööratud ning arutletakse hoopis selle üle, kas kehtivaid reegleid tuleks rangemaks muuta ning puudega inimeste vajadusi silmas pidades erinõudeid lisada. Seda enam et Haapsalu väikelastekodu kontrollimisel vajakajäämisi ei täheldatud.

Puudujäägid ei teki reeglina hooletusest ega pahatahtlikkusest. Nagu näitab tegelik olukord ja nagu räägivad asutuste juhid, on põhjus lihtne ja aimatav – rahapuudus.

President Ilvese sõnul on parimaks iseseisvuspäeva kingituseks meie kõigi toetus ja abi tulekahjus koduta jäänud lastele. Seisnegu see abi raha annetamises või muul kombel toetamises, tähtsaim on see, et me oleme taas üheskoos, ühise asja eest väljas. Nagu kunagi oma riigi eest.