Ühistegevus tugevnegu!
2011. aasta oli rahvusvaheline metsa-aasta, aga 2012. aasta on ÜRO kuulutanud rahvusvaheliseks ühistegevuse aastaks.
See langeb kokku Eesti ühistegevuse tähtsate sündmustega: tänavu möödub 220 aastat Eesti ajaloo ühe kõige tähelepanuväärsema seltsi, Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi (tegutses 1792–1940) asutamisest ning 110 aastat Eesti rahvusliku ühistegevuse sünnist ehk Tartu Eesti Laenu- ja Hoiuühisuse asutamisest.
20 aastat tagasi taastati Eestis metsanduslik ühistegevus – 1992 asutati Eesti Talumetsa Liit.
Liiga vähe ühistuliikmeid
Eestis on umbkaudu 50 metsaomanike organisatsiooni. Mulluse uuringu andmetel oli 2011. aastal Eestis 93 271 füüsilisest isikust ja 4001 juriidilisest isikust metsaomanikku. Metsaühistutesse kuulus füüsilisest isikust metsaomanikest vaid paar protsenti.
See, et 18 aasta jooksul on füüsilisest isikust metsaomanikke ehk peremetsaomanikke metsaühistutesse ühinenud nii vähe, näitab, et praegune Eesti metsandusliku ühistegevuse arendamise suund ei ole õige ega tulemuslik. Peamine põhjus on, et tänini pole selleks kindlat seadusandlikku raamistikku.
Rahvusvaheliselt tunnustatud seisukoht on, et ühistu on vabatahtlikult ühinenud inimeste iseseisev ühendus, mis loodud selleks, et rahuldada majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi ning soove nende ühises omanduses oleva ja demokraatlikult juhitava ettevõtte (ühistu) kaudu.
Metsaühistud, kus liikmeteks on nii füüsilisest kui juriidilisest isikust metsaomanikud, ei vasta rahvusvaheliselt tunnustatud ühistu mõistele.
Omariikluse säilitajad
Peremetsaomanikud on Eestis ainuke nii suurearvuline ühesuguste huvide ja tunnustega ühiskonnakiht, keda saaks ühistegevuse kaudu kasutada ka paljude ühiskonna huvide ja eesmärkide saavutamiseks.
Riigil tuleks seega jõulisemalt sekkuda metsandusliku ühistegevuse süsteemi kujundamisse. Ühistegevus tuleb panna ühiskonda teenima ehk üldkasu tuleks seada omakasust ettepoole.
Ühistegevus peaks ju aitama tagada ühiskonna peaeesmärki, milleks on omariikluse säilimine.
Mida rohkem on maaomanikke, seda enam on vajadusel inimesi oma maad kaitsmas ja seda tugevam on järeltulevate põlvede kodumaa-armastus.
Lisaks peaks kodanike ühistegevus aitama saavutada põhiseadusega püstitatud peaeesmärke, milleks on eesti rahvuse, kultuuri ja keele säilitamine läbi aegade.
Ühistegevusele tuleks ühesõnaga läheneda ühiskonnakeskselt, aga praegu valitseb näiteks metsanduses suures osas isikukeskne ühistegevus.
Soome eeskuju
Eesti põliskultuur on pärit talupojakultuurist. Mida rohkem on talumetsaomanikke, seda enam on eesti põliskultuuri säilitajaid ja kultuuri järjepidevuse kandjaid.
Ühistegevuse abil tuleb aidata peremetsaomanikel säilitada oma metsaomandit suurendada oma metsade tulukust, aga sedakaudu saab tulemuslikult parandada ka elukeskkonna kvaliteeti ja edendada säästvat metsandust, säilitada maaelu elujõulisust ja hajaasustust.
Eesti Vabariigi algusaastatel sekkus riik ühistegevusse ja lõi selle arendamiseks raamistiku (see oli nn juhitav demokraatia) ning majanduslikud tulemused olid eesti rahva jaoks suurepärased. Sarnaselt tegutses ka Soome riik 1950. aastail. Just tänu sellele on Soomes välja kujunenud maailma kõige täiuslikum ja jätkusuutlikum metsandusliku ühistegevuse süsteem.
