Vajame uut Balti ketti
Maailmamajanduses läbilöömiseks ja globaalsete majandusjõududega toimetulemiseks on Eesti, Läti ja Leedu puhul oluline koondada jõud ja teha koostööd. Samas tundub, et Balti riikide majanduslik integratsioon on hääbumas ja seda eriti praeguse majanduslanguse süvenedes. Eestis valitsevad poliitilised jõud ei pea teemat tähtsaks ja magavad sellega maha väga suure võimaluse.
Hiljuti teatas Hansabank Markets oma Baltikumi majanduse ülevaates, et majanduskasvu väljavaated Eestis, Lätis ja Leedus halvenevad. Hansabank Marketsi hinnangu kohaselt väheneb kõigis kolmes Balti riigis sisenõudlus ja alaneb investeeringute tegemise aktiivsus ning aastateks 2008-2009 võib oodata varasemast suuremat hinnatõusu. Hansabank Markets osutab ettevõtete negatiivsetele ootustele ja kasvavale ebakindlusele Baltikumis.
Moraalne kukkumine
Läti Hansabanka leiab Balti makroökonoomika ülevaates, et Balti riikide majandusarengu tsükkel ei ole veel jõudnud kõige madalamasse punkti. Majandustsükli kõige madalamasse faasi ei ole Hansabanka analüütikute hinnangul jõudnud veel ükski kolmest Balti riigist, olgugi et nende riikide majandused on mõnevõrra erinevad ja seega ka majanduslanguse kulg mõneti erinev.
Hansabanka eksperdid on seisukohal, et nii 2008. aastal kui ka 2009. aastal mõjutavad Balti riike eelkõige viimastel aastatel toimunud liiga kiire arengu tagajärjed, samuti globaalsed majanduslikud muutused.
Balti riikide tänased probleemid ei piirdu üksnes majandusega, vaid on kaldumas üle ka teistesse valdkondadesse. Sotsioloogiliste uuringute fondi World Values Survey poolt läbi viidud õnnelikkuse uuringus sai Eesti 84., Leedu 85. ja Läti 86. koha uuringus osalenud 97 riigist. Seega elavad kõigis Balti riikides ühtmoodi õnnetud inimesed, õnnetundelt vaid pisut edestades viimasel kohal paiknevat majanduskaoses vaevlevat Zimbabwet.
Samuti kirjutab näiteks majandusleht Business New Europe Läänemere riikide mainest viisil, et sõna "Balti" seostub keskmisel inimesel halbade asjadega: hall, postsovetlik kultuurita ja ilmselt saastatud tühermaa, mis on madala enesehinnanguga ja eeldatavasti täiesti ebahuvitav.
Majanduslehe hinnangul ei piisa Läänemere regionaalbrändi (Baltic Sea Regional Brand - BSRB) loomiseks lihtsalt ühise Läänemere rannajoone olemasolust - vaja on midagi enamat.
Tänaseid arenguid jälgides võib tõdeda, et Balti riike on ühiselt ja samaaegselt tabanud analoogsed tagasilöögid. Samas ei ole enam ammu märgata säravaid ja edasiviivaid samme, mis Balti riike üheskoos maailmamajanduses edasi aitaksid ja nende riikide elanike jätkusuutlikku heaolu kindlustada võimaldaksid.
Pigem on Balti riike puudutavad majandusuudised teineteisele "ärategemise" stiilis - olgu siis tegu Venemaalt tuleva transiidi ülevõtmisega Läti pool pronksiöö tulemusena, turistide meelitamisest Riiga soodsama alkoholipoliitikaga või midagi muud taolist.
Kas Balti majandusruum lakkab olemast?
Kas me tõesti oleme jõudmas olukorrani, kus iseseisvumisel teineteist toetanud ja ühist majandustulevikku kavandanud Balti riigid on minemas igaüks oma teed? Kas varasemat ühtsust on hakanud murendama järk-järgult alanud majandusraskused ja eesseisev majandusliku madalseisu perspektiiv? Kas Balti riikidel on kalduvus hakata käituma viisil, et igaühel kõigepealt omad probleemid, ja koostöö on teisejärguline, kui üldse?
23. augustil 1989 Balti ketiga üheks tervikuks ühendatud Eesti, Läti ja Leedu saatsid tol korral maailmale väga konkreetse sõnumi tärkavast jõust ja Balti riikide ühtsusest oma eesmärkide saavutamisel.
Nüüd kirjutab rahvusvaheline ajakirjandus Baltikumist kui ebahuvitavast postsovetlikust piirkonnast ning Eestit, Lätit ja Leedut tuntakse üha enam kui ülelaenamise ja liigtarbimise tagajärjel majanduskriisi sattuvat piirkonda - ja eelkõige kui sellist piirkonda, millel puudub visioon ja tegevuskava tulevikuks.
Eesti, Läti ja Leedu on hetkel väga sarnases majanduslikus situatsioonis, kus tuleb leida tee edasiminekuks ning võimalused uue majanduskasvu tagamiseks. Kolmekesi moodustavad Balti riigid globaalsete majandusjõudude taustal ikkagi tunduvalt suurema jõu kui igaüks üksinda.
Tulenevalt sellest on just praegu Eesti, Läti ja Leedu majanduslik koostöö oluline. Koos liikudes on märksa suurem tõenäosus kujundada Balti piirkonnast kõrgtehnoloogiline ja teadmistel põhinev majanduspiirkond, kui igaüks üksi üritades võiks saavutada. Samuti on jõudude ühendamise korral võimalik alanud majanduslangust võita märksa efektiivsemalt, kui igaüks üksi liikudes.
Meie tänasele arengule hädavajaliku majandusühtsuse tagamiseks Eesti, Läti ja Leedu vahel oleks Balti riikides vajalik uus Balti kett. Sisemuses saavad kõik aru, et üksi ei ole ükski kolmest riigist suuteline liikuma nii kiiresti, kui seda koos suudetaks.
Üheskoos oleme tõhusamad
Samas ei ütle ükski Balti riikidest seda sõnumit täna otse välja ja tegeldakse pigem kitsarinnaliselt üksnes oma huvide realiseerimisega. Balti riikide majanduskoostöö koha pealt on kindlasti tegemist olukorraga, kus kolme riigi tegevuse summa koostöös ületab nende tegevuste summat üksikriikidena.
Riikide majandusloogika on äärmiselt sarnane ettevõtluses toimuvaga. Majandusraskuste ajal juhtub sageli, et ettevõtted liituvad ja just jõudude koondamise tulemusena saavutatakse see kriitiline moment, mille abil tullakse probleemsest olukorrast välja ning suundutakse uuele edule.
Balti tihedam majanduskoostöö aitaks sarnaselt ettevõtluse analoogiaga kindlasti kõigil kolmel riigil võita majanduslangust märksa efektiivsemalt kui see üksinda üritades võimalik oleks.
Valitsev koalitsioon ei ole olnud suuteline aru saama ega näita ka soovi mõistma hakata, millist majanduslikku potentsiaali peidab endas majanduskoostöö efektiivsuse tõstmine kolme Balti riigi vahel. Valitsusele on välja pakutud ideid ja mõtteid, kuidas Eesti, Läti ja Leedu koostööd suurendada, kuid valitsevad poliitilised jõud ei soovi nendest kinni võtta - isegi mitte diskuteerida.
Valitsust ei huvita aga Eesti majanduse sisuline käekäik. Tegeldakse eelarveaukude lappimisega, mõraneva koalitsiooni kooshoidmisega ja valijatele rahustavate demagoogiliste hädavalede pakkumisega.
Eestis elavatel inimestel on õigus aga eeldada, et riigi käsutuses olevaid ressursse kasutataks parimal viisil, tagamaks meie majanduse edasist arengut ja edu - seda nii sisemajanduslike otsuste langetamisel kui ka rahvusvahelise koostööaluse loomisel.
Tänase valitseva koalitsiooni suutlikkust hinnates on selge, et toime ei tulda ei siseriiklike majandusprobleemide lahendamisega ega hoopiski mitte ka koostöö süvendamisega Läti ja Leeduga.