Vanad sõbrad
Ning kuigi majanduse ja elujärje osas on Soome meist endiselt kaugel ees, võib Eesti põhjanaabrile pikemas perspektiivis lähemale jõuda. Oleme ju mõlemad mainekas klubis — Euroopa Liidus.
Eesti ja tema sada kurjategijat teel üle lahe
Samas on mitu kiuslikku teemat, mis kipuvad kahe riigi suhetes pingeid tekitama. Seejuures kerkivad need pealtnäha arusaamatute lainetena, millele on raske loogilist seletust leida.
On selge, et 1990. aastatel tekitasid Eesti ja eestlased Soomele palju probleeme. Siit pärit kriminaalne element nägi Soomes omamoodi eldoraadot, mida tasus aeg-ajalt puistamas käia. Illegaalne tööjõud ja prostitutsioon valgusid samuti lainetena üle mere.
Sestap on natuke imelik, et Soome ajakirjanduses on sel sügisel taas üles võetud Eesti kuritegevuse teema. Kvaliteetleht Helsingin Sanomat kirjutas, et Eestist tuleb iga päev Soome 100 kriminaali. Selle, igasuguseid fakte eirava tõdemuse võtsid üle ka teised lehed ning nii maaliti sadadele tuhandetele lehelugejatele Eestist pilt kui mingist maffiapesast. Nõnda püütakse soomlastele sisendada muljet, et Eesti on endiselt üks alaarenenud ja korrumpeerunud riik.
Teine vaidlusteema kahe riigi suhetes on välispoliitika ja suhtumine lähiajalukku. Isegi kahe riigi presidendid, kes muidu teineteisesse väga hästi suhtuvad, pildusid 2004. aastal Venemaa teemal teravaid repliike.
Soome poliitikud ja paljud kolumnistid on veendunud, et vaid Soome oskab Venemaaga suhelda, Eesti aga ajab Moskvaga kiusu ning ärritab teda. Ühest küljest oleks Soomel justkui õigus. Pärast sõda ajas Soome Moskvaga väga ettevaatlikku poliitikat, mille boonuseks olid Nõukogude Liidu majandustellimused, mis panid suuresti aluse Soome jõukusele.
Hääletu alistumine kestab ikka veel
Teine pool on aga see, et kui Eestis toimus “hääletu alistumine” aastatel 1939–1940, siis Soomes kordus see nn soometumise moel pärast sõda ja kestis Nõukogude Liidu lagunemiseni. Kohati sai Eesti NSVs Kremli poliitikat kritiseerida rohkem kui Soomes, kus igasugune halb sõna NSV Liidu aadressil oli absoluutne tabu.
Kui Eestis on hääletu alistumine ammu lõppenud, siis Soomes elab soometumise hing visalt edasi. Aus ajalugu Soome käitumisest külma sõja perioodil ja pärast seda on kirjutamata ning Putini–Medvedevi Venemaaga aetakse endiselt väga madala profiiliga poliitikat. NATOsse astumine ei tule seal kõne allagi, üheks põhjuseks hirm Venemaad pahandada.
Kui Poolas, Eestis ja teistes Läänemere-äärsetes riikides tauniti teravalt gaasitoru ehitamist, oli Soome vait nagu hiir viljasalves. Enamgi veel — ekspeaminister Paavo Lipponen läks külma kõhuga Nord Streami ehk Gazpromi teenistusse.
Tavakodaniku tasandil on Eesti ja Soome suhted endiselt head. Eestlased käivad Soomes tööl ja puhkamas ning Eestit väisavatest välisturistidest on 57% soomlased. Aga seegi pilt ei ole igast kandist nii roosiline, sest eestlased näevad Soome turiste sageli purjus ja ennasttäis eluperemeestena. Tülgastust suurendavad Sami Lotila tüüpi tegelased, kes lehtedes eestlasi sopaga üle valavad.
See aga ei tähenda, et eestlased ja soomlased vaenujalal oleksid. Maailmas pole teist rahvust, kes meid paremini mõistaks kui soomlased. Kui ehk vaid lätlased välja arvata…
