Edukas kokkuhoiupoliitika

Läti valitsus üritas eurotsooni suunas liikuda juba 2008. aastal, kuid majandus oli juba kontrollimatu inflatsiooniga ja pea 24% eelarvekonto puudujäägiga tasakaalust välja löödud. Alates 2009. aasta märtsist on Valdis Dombrovskise valitsus suutnud karmi kokkuhoiupoliitika programmiga nii Läti eelarvepoliitikat tasakaalustada kui ka võita välisinvestorite usalduse.

Kokkuhoiupoliitika programm ja eelarve tasakaalustamine on käinud käsikäes majanduse struktuurimuutustega ja seadusriigi põhimõtete tugevdamisega. Seega pärast ligi 19 aastat stagneerumist on Läti majandusstruktuuri muutused lõpuks andmas tulemusi nii tööstuse, teenuste kui ka põllumajanduse valdkonnas.

Möödunud aastal ületas Läti ekspordi kogumaht 2008. aasta kriisieelset kõrgaega ja põllumehed kogusid kõigi aegade suurima viljasaagi.

Riigi majandus on saavutanud häid tulemusi metsanduses, samuti põllumajanduses; oma poolehoiust eurole üleminekuks on teatanud tööandjate konföderatsioon ja ametiühingute keskliit, samuti kaubanduskoda. Lisaks sellele suurimad põlluharijate, põllumajandussaaduste töötlemise ja teised haruorganisatsioonid. Ometi näitavad sotsioloogilised küsitlused suurt hulka eurovastaseid.

Kuidas sellist olukorda mõista?

Põhjus on vast eelkõige selles, et selgituskampaania käivitus riigis vaid kolm kuud tagasi. Jääb üle loota, et poolehoidjate arv kasvab suve keskpaigaks 50%-le, ja need pea 20% inimestest, kes veel kõhklevad, astuvad pigem poolehoidjate leeri.

Teiseks, erinevalt Eestist on Lätis vaid üks ajaleht, mis ei kuulu oligarhilistele perekondadele või vene ärimeestele, ja nemad on propagandistlike võtetega tekitanud teadlikult segadust eriti vanema valijaskonna seas.

Kolmandaks, mõjutajateks on pea 20 aastat unaruses püsinud majandus ja poliitiline struktuur. Seal tehtud muudatused ei anna üldse mitte kiireid tulemusi. Seega, kuigi ametlikud andmed majanduskasvu, samuti inflatsiooni ja töötuse languse kohta vastavad tõele, siis ligi 300 000 Läti elaniku suundumine Mandri-Euroopa läänepoolele on loonud arusaama Läti demograafilisest katastroofist maapiirkondades.

Tegelikkuses pole Lätil paremat teed, kui liituda eurotsooniga järgmise aasta algusest. See otsus kindlustab Lätile arengupotentsiaali ning võimaldab taaselustada kuni 2009. aastani omapead olnud maakondade majanduselu. Seda enam et parlamendi opositsioon oma eurovastase retoorikaga ei paku ju midagi alternatiiviks, vaid tõmbab lihtsalt käsipidurit. Lätile tähendab see Euroopa poliitika arengutest maha jäämist ja idanaabrile lihtsaks saagiks muutumist.