Venemaa: 2016 on valimisaasta
Kui venemaalased on taas kord ära vaadanud “Karnevaliöö” ja “Šuriku uued seiklused”, löövad Kremli kellad vana-aastaõhtu kesköötundi. Tallinnas Lasnamäel on kell 23 ning raketid sööstavad taevasse. Vladimir Putin teeb teatavaks uusaastapöördumise. Kui uskuda internetis avaldatud kõlakaid, esitatakse Vene televaatajale uusaastashows ka Adele hitti Hello, seda aga venekeelsena – lääne popmuusikale sanktsioone veel ei ole.
Ning ongi käes 2016. See on aasta, mil valitakse uus riigiduuma koosseis. Valimised on septembris, aga kampaania, kui seda nii võib nimetada, on juba ammu käima läinud.
Mis kampaania, võib muidugi küsida. Lääne mõistes demokraatlikke valimisi Venemaal ei ole ning nähtavas tulevikus on neid raske ka oodata. Aga sellegipoolest ei ole duuma koosseis täiesti ettemääratud. Seda eriti individuaaltasandil, ehk ühe või teise B-ešeloni Vene võimutegelase jaoks võib tulemus olla väheedukas. Seda eriti “süsteemse opositsiooni” parteide puhul.
Laiemas plaanis on pilt küll selge. Venemaa kõige tuntum opositsionäär, korruptsioonivastases võitluses silma paistnud Aleksei Navalnõi valimistel osaleda ei saa, sest tal on kohtulik kriminaalkaristus kukil. Varasemalt võinuks ta osaleda valimisüritustel, olles mõne lähedaste vaadetega kandidaadi esindajaks. Tundub aga, et ka see auk on nüüd kinni topitud. Põhimõtteliselt on talle jäänud võimalus oma blogis kirjutada, ning kuigi need tükid on aegajalt isegi väga huvitavad, on nende auditoorium üpris piiratud.
Teine tuntud Vene opositsionäär, enne Sotši olümpiat kahe aasta eest vanglast vabanenud Mihhail Hodorkovski redutab läänes ning isegi emigratsioonis ei lasta tal rahulikult olla.
Hodorkovski on ilmselt Kremli seisukohalt halvasti kasutanud talle antud võimalust kenasti kuss püsida. “Ta läks ära, aga vait ei jäänud,” ütles tema kohta Maalehe usutluses politoloog Nina Hruštšova, ning nii see tõepoolest on.
Hodorkovski kohale on kogunenud uusi tumedaid pilvi. Tänaseks on ta Venemaal “tagaselja vahistatud”, ning vähemalt teoorias rahvusvaheliselt tagaotsitav. Temaga seotud organisatsiooni “Avatud Venemaa” kaastöötajate kodudes toimusid äsja läbiotsimised.
Äsja andis endine oligarhist poliitvang usutluse Deutsche Welle telekanalile (intervjueerijaks sealne ajakirjanik, Boriss Nemtsovi tütar Žanna Nemtsova, kes hiljuti ka Tallinnas president Ilvesega intervjuu salvestas).
Hodorkovski sõnastas DW intervjuus praegusel Venemaal toimuva lühidalt nõnda. President Putinit sisepoliitika, see mis Venemaal endal toimub, kuigivõrd ei köida. Tema tähelepanu on välispoliitikal. (Arvestades, et Venemaa on seotud sõjategevusega nii Ida-Ukrainas kui Süürias, oleks vastupidine isegi üllatav -A.I.). Vene siseelus annab tooni aga erinevate grupeeringute võitlus ressursside pärast. Need on näiteks jõuametkonnad (“siloviki”), aga ka Putinile lähedalseisvad äritegelased.
Hodorkovski selline analüüs ei pruugi anda pilti kogu Vene elu kirevast kaleidoskoobist, aga põhijoontes ilmselt peab paika. Kuigi oleks üllatav, kui Putin üldse ei mõtleks kogu naftahinnaga seonduva olukorra üle, millest sõltub Venemaa eelarve täitmine. Aga esialgu ei ole seal päris peost suhu elamist ette näha – Venemaa reservid on täiesti arvestatavad. Vene majandus vajaks tugevat ümberorienteerumist ja struktuurimuutusi, milleks on tarvis koostööd Läänega. Viimased paar aastat on tähendanud hoopis sellest eemaldumist ja Lääne firmad pakivad seal asju. Peamurdmist sel teemal niisiis jagub.
Nn süsteemivälise opositsiooni peamine struktuur duumavalimiste kampaanias Venemaal on erakond PARNAS, ehk Rahva Vabaduse Partei. Tegemist on selgelt liberaalse orientatsiooniga erakonnaga, millel koostöösidemed ka Euroopa liberaalidega. Mis temast aga valimistel saab ja kas ta üldse sinna lõpuks jõuab (rääkimata duumast endast), on ette kahtlane.
Võib siiski meenutada, et isegi läbi tiheda sõela jõudsid praegusse duumakoosseisu mõned opositsiooniliselt meelestatud tegelased, nagu Ilja Ponomarjov, ning isa Gennadi ja poeg Dmitri Gudkovid (erakond “Õiglane Venemaa”. Gudkov-vanem jäi küll peagi oma mandaadist ilma ning Ponomarjov, kes on kohtulikult tagaotsitav, asub tegelikkuses eksiilis USAs.
Reaalselt mõjutavad eelpool loetletud opositsioonitegelased duumavalimiste tulemust ilmselt üpris vähe. Sellegipoolest tehakse neid Vene võimumeedias juba ette tümaks.
Hiljutine näide sellest oli raadiojaama “Ehho Moskvõ” endise peatoimetaja abi Lesja Rjabtseva nö avameelselt paljastav telesaade NTV kanalil, “Uued Vene sensatsioonid”. Saate sisu võttis Lätis Venemaa suunale töötav portaal Meduza.io lühidalt kokku nii: mina olen tark ja äge, mu kolleegid on tühisused, opositsioon on pask.
Rjabtsevast võiks kirjutada eraldi kolumni, aga jäägu see teema siinkohal käsitlemata. NTV saade näitab lihtsalt seda, millises keskkonnas Venemaal opositsioon töötama peab – ja see on leebe variant, nadimal juhul ilmuvad koidikul läbiotsijad ning sajavad kaela kriminaaluurimised.
