Küllo Arjakas

11. oktoober 2018

Maalehe kauaaegne autor on püsinud võimul pea 30 aastat järjest

Viljandi mees Heiki Raudla on Eestis ainus, kes alates detsembrist 1989 kuni praeguseni kuulunud kõigi üheksa linnavolikogu koosseisu.

KÜLLO ARJAKAS

7. juuli 2018

SKANDAALNE JUHTUM | Miiniristlejate Lennuk ja Wambola müük tõi kaasa üleriigilise skandaali

Kui 1933. aasta suvel jõudis avalikkuseni, et Eesti valitsus on müünud Peruusse kaks miiniristlejat – Lennuki ja Wambola –, puhkes pahameeletorm. Kahtlustati, et riik on laevade eest liiga vähe raha saanud ja vahendajad teeninud kõvasti hõlptulu.

KÜLLO ARJAKAS

5. juuli 2018

Miiniristlejate Lennuk ja Wambola müük tõi kaasa üleriigilise skandaali 1

Kui 1933. aasta suvel jõudis avalikkuseni, et Eesti valitsus on müünud Peruusse kaks miiniristlejat – Lennuki ja Wambola –, puhkes pahameeletorm. Kahtlustati, et riik on laevade eest liiga vähe raha saanud ja vahendajad teeninud kõvasti hõlptulu.

KÜLLO ARJAKAS

5. mai 2018

Vigala ausamba taastamisest sai 30 päeva hiljem ootamatult pommuudis

11. mail 1988 jõudsid lõpule mitmepäevased tööd tagasihoidlikus Vigalas, kus esimesena taastati Vabadussõja monument.

KÜLLO ARJAKAS

3. mai 2018

Epohhiloov sündmus 30 aastat tagasi jõudis AKsse kuu aega hiljem

11. mail 1988 jõudsid lõpule mitmepäevased tööd tagasihoidlikus Vigalas, kus esimesena taastati Vabadussõja monument.

KÜLLO ARJAKAS

15. aprill 2018

Tõeline suursündmus: 90 aastat tagasi avati Tallinnas Nunne tänava näituseplatsil Eesti esimene autonäitus 1

Aprillis 90 aastat tagasi avati Tallinnas Nunne tänava näituseplatsil Eesti esimene autonäitus, mis paljudele huvilistele oli lausa aasta suursündmus.

KÜLLO ARJAKAS

12. aprill 2018

Esimesel autonäitusel maksis pääsetäht terve päevatasu

Aprillis 90 aastat tagasi avati Tallinnas Nunne tänava näituseplatsil Eesti esimene autonäitus, mis paljudele huvilistele oli lausa aasta suursündmus.

KÜLLO ARJAKAS

2. veebruar 2018

MAALEHE ARHIIVIST | Rahuleping, mida polnud lihtne ellu viia 17

Tartu rahulepingut, mille sõlmimisest möödub 2. veebruaril 98 aastat, tuleb pidada Eesti omariikluse algusaja diplomaatia suurimaks saavutuseks, kuigi aja jooksul on sellega seoses esile kerkinud erinevaid rõhuasetusi.

KÜLLO ARJAKAS

11. jaanuar 2018

Lorupi klaasivabrik maksis töölistele mitmekordset palka 1

1930. aastatel ei olnud veel levinud tootmisliini käivitamine mõne sümboolse liigutusega või lindi läbilõikamisega. Sellegipoolest – 10. jaanuaril 1934 alustas Tallinnas Koplis tööd uus klaasivabrik, millest vaid aasta-poolteisega sai Eesti klaasitööstuse lipulaev.

KÜLLO ARJAKAS

29. november 2017

Ikka viin, viin, viin... Aga õlu? 1

Eesti sai 1920. aastatel piirituse müügist märkimisväärset tulu. Piiritus oli noore riigi üks väheseid ekspordiartikleid, mistõttu valitsus hakkas tegelema ka selle väljaveo korraldamisega.

KÜLLO ARJAKAS

13. november 2017

MAALEHE ARHIIVIST | Annetustest sündinud vaimuhaigla – põetajaile maksti vähe, haigeid toideti hästi 2

Psühhiaatriateadus tegi Eestis XIX sajandil suuri edusamme ja Tartu ülikoolis töötas mitu maailmakuulsat psühhiaatriaprofessorit. 13. novembril 1903. aastal avati Tallinnas haigla vaimust vaevatutele. Sel puhul taasavaldame Maalehe arhiivist 2013. aastal ilmunud, kaasajalgi samas kohas ja samal eesm...

KÜLLO ARJAKAS

31. august 2017

Eesti esimene suurstreik Narvas kestis poolteist kuud 7

Kui varasemate streikide nõudmised puudutasid ainult tööpäeva lühendamist pühade eel, siis 1872. aasta augustis nõudsid Kreenholmi kangrud ja ketrajad esmakordselt nii üldist tööpäeva lühenda- mist, lõunavaheaja pikendamist, palgatõusu kui ka töötingimuste parandamist.

KÜLLO ARJAKAS

24. august 2017

Juba Pätsi ajal toodi Eestisse suurel hulgal võõrtööjõudu 85

Alates 1937. aastast kiirelt süvenev tööjõupuudus põhjustas Eestis suurel hulgal abikäte sissetoomist Poolast. Kümnendi lõpuni töötas siinsetes taludes ja Kiviõli põlevkivikaevandustes 10 500 võõrtöölist.

KÜLLO ARJAKAS

17. august 2017

Olümpiavõitja Erika Salumäele mängiti naaberriigi hümni 4

Vähe sellest, et Erika Salumäe olümpiakulla puhul Barcelonas tõmmati Eesti lipp vardasse tagurpidi, mängiti juurde ka Soome hümni. Kahe hümni viisid on küll sarnased, ent mitte identsed.

KÜLLO ARJAKAS

6. august 2015

Endel Lippmaa – mees parima ninaga

Poolteist kuud enne 85. juubelisünnipäeva läks manala teele akadeemik ning riigi- ja ühiskonnategelane Endel Lippmaa.

KÜLLO ARJAKAS

12. veebruar 2015

Esimene lend Tallinnast Helsingisse – ohvriteta, aga lennuk läks mahakandmisele 7

Eesti tsiviillennundus sai veebruaris 95 aastat tagasi küll tuule tiibadesse, kuid see ei tähendanud kohe oma õhukompaniid pilootide, lennukipargi, tehnohoolde ja remonditöökojaga, vaid esimest postilendu Tallinnast Helsingisse.

KÜLLO ARJAKAS

9. november 2014

Berliini müüri langemisest sai surmaotsus Saksa DV-le 4

9. novembril 1989 tegi raevunud rahvas lõpu pea kolm aastakümmet püsinud Berliini müürile, mida Saksa DVs ametlikult nimetati antifašistlikuks barjääriks.

KÜLLO ARJAKAS

23. august 2014

Üksmeel, mis hämmastas kogu maailma

23. augustil 1989 moodustatud inimkett läbi kolme Baltimaa kujunes enneolematult võimsaks ja selge sõnumiga aktsiooniks. See oli tee vabadusele.

KÜLLO ARJAKAS

15. juuni 2014

Haritud põllumehest riigikontrolöri hukk 1

70 aastat tagasi ööl vastu 15. juunit sai Tartumaal Elva lähedal surmavalt haavata teenekas riigimees Karl Johannes Soonpää – tuntuim ohver Saksa okupatsiooni ajal Eestis kokkupõrgetes nõukogude partisanide või langevarjuritega.

KÜLLO ARJAKAS

11. mai 2014

Kui suur on eestlaste kultuurijälg Krimmis 5

Alates 1861. aastast, mil Krimmi jõudsid esimesed suuremad väljarändajate rühmad Eestist, on aastakümnete jooksul selle paigaga seotud olnud hulk meie nimekaid kunstnikke, kirjanikke, teadlasi.

KÜLLO ARJAKAS

14. veebruar 2014

Kas Eesti−Vene piirikõnelused on nagu lõõtspill, mis kohe alguses võimalikult laiali tõmmati? 8

Mõne päeva pärast allkirjastavad Eesti ja Venemaa piirilepingud. Ajalooliselt sai kõik alguse juba 95 aastat tagasi.

KÜLLO ARJAKAS

12. jaanuar 2014

Eestlasest Blondi Tiigri vägiteod kaugel Brasiilias 1

Mitte kõigil möödunud sajandi algul kaugele kohvimaale õnne otsima siirdunud eestlastel ei läinud nii hästi kui profipoksija Ervin Johannes Klausneril, kes tegi Brasiilias karjääri, pälvides hüüdnime Valge Tiiger.

KÜLLO ARJAKAS

8. november 2013

Uskumatu, kuid tõsi: Pätsi ajal tähistati Estonias suurt oktoobrit 46

7. novembril 1939 tähistati Eesti Vabariigis esimest korda ametlikult oktoobrirevolutsiooni aastapäeva.

KÜLLO ARJAKAS

31. august 2013

Läbi raskuste sündinud maja, mis ühendas

Pole kahtlust, et 6. septembril 1913, täpselt sajand tagasi avatud Estonia teatri- ja kontserdihoone on Eesti XX sajandi üks silmapaistvamaid ehitisi.

KÜLLO ARJAKAS

4. august 2013

Vanglad ja arestimajad: ajast ja arust kinnipidamiskohad tuli kiiremas korras asendada uutega

Noorele Eesti riigile pärandina üle tulnud tsaariaegsed vanglad said pöördelistel aegadel kõvasti kannatada.

KÜLLO ARJAKAS

2. august 2013

Tööpõlgurite laager – koht, mis ei vaimustanud kedagi 19

Mis sai president Konstantin Pätsi ajal Tallinnas ning teistes suuremates linnades ringi kakerdavatest kodututest, joodikutest, narkomaanidest ja pisisulidest? Nad saadeti tänavalt kiirkorras tööpõlgurite töölaagrisse ümber kasvama.

KÜLLO ARJAKAS

24. veebruar 2013

Konstantin Konik – riigimees heitliku saatusega

Eestimaa Päästmise Komitee liiget Konstantin Konikut tuntakse peamiselt kui Eesti Vabariigi väljakuulutajat ja edukat arsti, kuid hoopis vähe on teada Koniku eraelust.

KÜLLO ARJAKAS

6. aprill 2012

Jüri-Rajur Liivak – ägeda loomuga põllumees, kes tembeldati rahvavaenlaseks 5

“Vabandage, et teiega selline eksitus juhtus, aga sõja- ja revolutsioonikeerises juhtub hullemaidki asju,” teatati viisteist aastat Venemaa vangilaagrites virelema pidanud Jüri-Rajur Liivakule pärast õigeksmõistvat kohtuotsust.

KÜLLO ARJAKAS

24. veebruar 2012

Hümnide maailm ei ole püsiv

Arvatakse, et hümn rahvusliku sümbolina on ajas püsiv, kuid nii see siiski ei ole. Eestimaa pinnal on kõlanud ka “Боже, Царя храни”, “Estnisches Volksgebet” ja “Jää kestma, Kalevite kange rahvas”.

KÜLLO ARJAKAS

25. november 2011

Maadlus näitas eestlastele, et tugevamale on võimalik vastu hakata 2

Helsingi maailmameistrivõistlustel novembris 1921 meie rahvuskoondisel kõige paremini ei läinud, aga juba kolme aasta pärast tõid Eesti maadlejad olümpimängudelt Pariisist koju kuus medalit.

KÜLLO ARJAKAS

14. oktoober 2011

Raskelt sündinud, aga siiani vastu pidanud

Lauljate liidu loomisele eelnes ligi 40aastane koorilaulu traditsioon, kuid arhitektide ühing tekkis tühjale kohale.

KÜLLO ARJAKAS

23. september 2011

Eesti esindusele anti Hondurase tühjad pingiread 1

Meie esimene katse astuda 1920. aastal Rahvasteliitu ebaõnnestus täielikult, sest mõjukad suurriigid pidasid sel ajal Läänemere-äärset regiooni endiselt ebastabiilseks.

KÜLLO ARJAKAS

16. september 2011

See oli üks rahutu rahvaste rändamise aeg

1920. ja 1921. aasta kujunesid Eestis üpris rahutuks rahvaste rändamise ajaks. Koos valgekaartliku Vene Loodearmeega taganes siia kümneid tuhandeid sõjapõgenikke, nn valgeemigrante. Aegamööda nad lahkusid Saksamaa või Lääne-Euroopa riikidesse.

KÜLLO ARJAKAS

2. september 2011

Tallinnast Raplasse ja tagasi kulus ligi kolm tundi 2

Eesti esimesel motospordivõistlusel õnneks ükski sõitja ega pealtvaataja surma ei saanud, aga kogemata kombel aeti alla üks koer.

KÜLLO ARJAKAS

29. juuli 2011

Poola, Soome, Leedu, Läti ja Eesti koostööst ei tulnud midagi välja 1

Eesti valmistus Tartus Venemaaga rahu tegema, Soome toetas defensiivset seisukohta, Läti ei toetanud separaatrahu, Leedu polnud nõus sellise liiduga, kuhu kuulub Poola – nii jäigi ellu viimata visioon Balti Liidust, mis ulatuks Poolast Soomeni.

KÜLLO ARJAKAS

8. juuli 2011

Ruhnlaste kink Eesti riigipeale — 10 värsket kanamuna 1

Kui Konstantin Päts juulis 1921 koos saatjaskonnaga Ruhnu saarele jõudis, ei saanud sadamas kõrgeid külalisi oodanud ruhnlased esimese hooga aru, kes on Eesti riigivanem ja pidasid esmalt kõige tähtsamaks meheks ilusas mundris Pätsi adjutanti.

KÜLLO ARJAKAS

10. juuni 2011

Eestis pühitseti piiskoppe nagu vanal heal Rootsi ajal 3

Selget põhjendust, miks pöördelisel ajal just Jakob Kukk EELK vaimulike liidriks kujunes, olemasolevad allikad ei annagi.

KÜLLO ARJAKAS

21. mai 2011

Sõjasangarite mälestusmärke kerkis nagu seeni 2

Juba kevadel 1919, mil punavägi löödi Eestist välja, algatas haridusministeerium Tallinnas Vabadussõja monumendi püstitamise – kujur Amandus Adamsoni kavandit peeti aga väikeriigi pealinna jaoks liiga suurejooneliseks.

KÜLLO ARJAKAS

13. mai 2011

Tallinna kõige etem sõiduriist – veoautomootoriga hobutrammivagun

Enne mootortrammi võis Tallinnas näha liikumas nii hobutrammi kui ka ägedalt suitsu tossavaid ning sädemeid pilduvaid aurutramme.

KÜLLO ARJAKAS

1. aprill 2011

Kaks mäluasutust – töö algas rasketes oludes

Eestile oli 1921. aasta kevad tähendusrikas – Tallinnas alustas 1. aprillil tegevust Riigiarhiiv, poolteist kuud hiljem Keskarhiiv Tartus.

KÜLLO ARJAKAS

18. märts 2011

Noore riigi “tormi ja tungide aeg”

Et moodsa aja nõuetega kaasas käia, pani noor Eesti Vabariik oma lennukid lendama.

KÜLLO ARJAKAS

5. märts 2011

Ajalooline samm — Tallinna ja Tartu tohtrid koondusid ühe mütsi alla 1

Tallinna–Haapsalu Rahukogus registreeritud Eesti Arstideseltside Liit (EASL) oli üks esimesi ühiskondlike ühenduste katusorganisatsioone noores Eesti Vabariigis.

KÜLLO ARJAKAS

30. jaanuar 2011

Miks võttis Eesti Vabariigi pääsemine lääneriikide perre nii kaua aega? 21

Kuigi Entente’i Kõrgema Nõukogu otsus meid otsejoones võrdväärsena teiste Lääne-Euroopa riikide hulka ei lennutanud, oli see noorele vabariigile siiski suur võit.

KÜLLO ARJAKAS

Link kopeeritud!