12. mai 2019
Kas inimesel on kuues meel, mis tunneb magnetvälja? 6
Gunnar Grapsil ja tema ansamblil Magnetic Band võis olla ettenägemisvõime. Kui te iseenesele ootamatult leidsite võõras paigas tagasitee, võis teid abistada Maa magnetväli. Hiljutised ajulainete uuringud kinnitavad, et magnetväli on inimesele oluline.Loe edasi
9. mai 2019
TEADUS | Kas inimesel on kuues meel, mis tunneb magnetvälja?
Gunnar Grapsil ja tema ansamblil Magnetic Band võis olla ettenägemisvõime. Kui te iseenesele ootamatult leidsite võõras paigas tagasitee, võis teid abistada Maa magnetväli. Hiljutised ajulainete uuringud kinnitavad, et magnetväli on inimesele oluline.Loe edasi
3. aprill 2019
Freudi seksistlikud teooriad on kummutatud: tegelikult ravivad õudusunenäod depressiooni ja stressi
Unenäo nägemise ajal olete otsekui halvatud, et teie keha ei viiks ellu magades nähtud elamusi. Nüüd on teadlastel õnnestunud lahti murda inimese unenäo kood ja osaliselt ära arvata selle sisu.Loe edasi
14. veebruar 2019
Ka kvantosakestel on põhjust sõbrapäeva tähistada: tontlik kaugmõju võib suunata elu arengut
Tontlik kaugmõju – nõnda nimetas Albert Einstein kvantpõimumist, mis tagab kord oma saatust jaganud osakeste ühise oleku, ükskõik kui kaugele need teineteisest ka poleks kihutanud. Ta väitis, et kui osakesed on nõnda põimunud, siis peab kvantteooria olema vigane. Kuid nüüdseks on katseliselt tõestat...Loe edasi
9. jaanuar 2019
Digimaailma märkamatu pahupool: parimad ajud toodavad digisigrimigri, samas ei osata enam teha tuletikkegi 11
Olen aasta algul ikka püüdnud leida, mis teaduses avastati uut ja head, aga ka seda, millised leiutised meid ees ootavad. Ent mis siis, kui mõtelda, mida meil tehnoloogiast karta on?Loe edasi
6. detsember 2018
Tehnoloogiliselt vähem arenenud ühiskondadel on lootus Päikese kõrgenenud aktiivsus üle elada 2
Varem või hiljem Päikese aktiivsus kasvab ja see tähendab surmahoopi tehnoloogiast sõltuvatele arenenud riikidele. Side ja elektrivõrgud on rivist väljas kuid või isegi aastaid.Loe edasi
7. november 2018
Unistus unesõppest võib täituda
Pikka aega arvati, et une ajal teadvus kaob, kuid nüüd selgus, et und nähes on meie aju hoopiski väga aktiivne ja sõelub mälestusi. Hiljutised avastused kinnitavad, et pärast und võivad mälestused olla täpsemad ning magamise ajal ruumis toimunu võib jätta mälujälje.Loe edasi
14. oktoober 2018
Ekstreemsete seisukohtade esindajad võivad sotsiaalvõrgutsiku üsna kiiresti kaaperdada. Kuidas ja miks? 12
Teadlased tõestasid, et vaid 25 protsenti ühtmoodi mõtlejaid suudavad ära pöörata enamiku või isegi kogu inimrühma. Aga mis siis, kui see neljandik leppis kokku ühiselt valetada?Loe edasi
28. september 2017
Toompea all, ülemisel rõdul
Mina võin viimase 29 aasta pealt ütelda, et “ma lendasin Maalehe poole”. Olles õppinud füüsikuks, töötanud 16 aastat teadlasena, kes viimaks kaitses ka kandidaadikraadi ehk nüüdses mõttes doktoritöö biofüüsikast, olnud tegevhumorist ja -satiirik ning kirjanduskooperatiivi Aara töötaja, ajuti püstija...Loe edasi
21. september 2017
LUGEMISELAMUS: Kuninga haledavõitu suurlugu
Sellel raamatul on kolm kangelast: Inglismaa kuningriik, Shakespeare, tänu kellele kõigest mõni aasta valitsenud Richard III unustusse ei ole langenud, ning põikpäine kirjanik, Šotimaa Richard III ühingu president Philippa Langley.Loe edasi
15. juuni 2017
Endel Tulving õpetab, kuidas mälust infot ammutada 5
Mälu toimimine oleneb nii minevikust kui olevikust. Sellest, mis juhtus varem, aga ka meenutamise tingimustest. Seda on meile selgeks teinud mälu-uurimise grand old man Endel Tulving. Nagu ka seda, et üht ja ainsat mälu pole olemas.Loe edasi