4. aprill 2020
FOTOD | Metsaistutusel tänavu abikätest puudust ei tule, huvilistele on tulnud isegi ära öelda 4
Mõnel pool juba alanud ning kohe-kohe algavatest metsaistutustöödest võtaks sel kevadel osa rohkem kätepaare, kui metsakasvatajatel kohati tarvis on. Metsatöö on praegustes oludes hea, sest kambakesi koos ei askeldata ja distants on loomulik.Loe edasi
3. aprill 2020
FOTOD | Purku prügi vedeleb ikka nelja tuule käes 3
Kuigi eile, 2. aprillil, kukkus tähtaeg, mil osaühing ORS RECYCLING pidanuks Purku vana farmi sinna kokku kuhjatud prügist tühjaks tegema, pole seda juhtunud. Endiselt puudub ettevõttel ka jäätmeluba, ent uut prahti pole Lindefarmi kinnistule enam juurde veetud.Loe edasi
31. märts 2020
Metsaomanikud ja jahimehed soovivad, et Eesti Metsa Abiks aasta kultuuriteo nominentide seast välja arvataks 19
Solvanguid, mida Eesti Metsa Abiks Facebooki grupis avaldatakse, ei saa metsa- ja jahimeeste esindajate sõnul kuidagi kultuurseks pidada. Ühing ei ole nende hinnangul aasta kultuuriteo nominatsiooni väärt.Loe edasi
26. märts 2020
Teavitus raietöödest eramaal tõi kaasa kohalike vastuseisu 71
Oksjonil Märjamaale lauluväljaku lähistele raieõiguse ostnud metsandusettevõte Stora Enso Eesti on raiumisega kaks kuud oodanud ja pakkunud kompromissiks, et jätab suuremale langile lisaks säilikpuudele kasvama veel 50 puud.Loe edasi
27. veebruar 2020
Keskkonnaameti metsaosakonna juhataja: vaatame numbreid - raie ei ole trüginud kaitsealadele 16
Keskkonnaameti metsaosakonna juhataja Olav Etverk selgitab, miks lubatakse kaitsealadel raiuda ning mis puhul ütleb amet raieteatistele "ei". Lubavad või keelavad otsused ei sünni sugugi ainult ametniku töölaua taga, vaid ka metsas olukorda kontrollides.Loe edasi
27. veebruar 2020
Hiinas ja Jaapanis tehakse Eesti mustikatest silmatilku. Miks me ise oma metsaande ei väärinda? 19
Eestis metsades kasvab ohtralt metsaaande, mis võiks erinevate toodetena turule jõuda märksa suuremas ja mitmekülgsemas mahus kui praegu. Üks abinõu võiks olla koostöö soomlastega.Loe edasi
27. veebruar 2020
Eesti Maaülikool kutsub metsandushariduse sajandat sünnipäeva tähistama
Metsandushariduse väärikat tähtpäeva tähistab maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituut peagi mitme ettevõtmise ja piduliku ühisüritusega. Neist olulisim on akadeemiline aktus ja vilistlasõhtu Eesti Rahva Muuseumis 16. aprillil.Loe edasi
6. veebruar 2020
Maas vedeles granaate, puu najal seisis mürsk, siis leidis ta kaks miini. Ei, see pole sõda, see on metsakasvataja argipäev 25
Metsakasvataja Tiia Stroo andis mullu päästeametile teada rohkem kui sajast leitud lõhkekehast ning saab selle eest tänutäheks Päästeameti Rinnamärgi. Suuresti tulevad mürsud, miinid ja muu laskemoon päevavalgele seetõttu, et nn aardeotsijad on need välja kaevanud ja metsa alla vedelema jätnud.Loe edasi
30. jaanuar 2020
Uus nutikas Bioatlas teab täpselt Eesti ja lähiriikide puiduressurssi ning arvutab parajaks raiemahuks 10,3 miljonit kuupmeetrit 2
Peagi muutub avalikuks rahvusvaheline portaal Bioatlas, millest saab vaadata, millist puitu ja millises koguses Eesti metsadest lähitulevikus võimalik saada oleks. Kokku on võimalik päringuid teha 31 sordi kohta, alustades koorest ja raiejäätmetest ning lõpetades tarbepuiduks sobivate sortimentidega...Loe edasi
30. jaanuar 2020
Soojeneva kliimaga Eesti metsadesse võiks sobida pöök, keerdmänd, hübriidlehis ja paplid 21
Eesti metsade “püha kolmainuse” – männi, kuuse ja kase – istutamisest ning külvamisest ei peaks Eesti metsamehed loobuma, ent ehk tasuks mõtlema hakata ka niisugustele puuliikidele, mis seni on eelistanud pigem soojemaid kasvukohti.Loe edasi
30. jaanuar 2020
Kristiina Viiron: lageda maa teooria ei päde 8
Aeg-ajalt leidub inimesi, kes võtavad ette statistika metsaraiete kohta, löövad kokku, mitmel hektaril on lageraiet viimaste aastate jooksul tehtud ning “ennustavad” selle pinnalt siis, kui mitme aasta pärast Eestist saab täiesti lage maa. Üks sedasorti prognoos ütleb näiteks, et see juhtub umbes 30...Loe edasi
18. jaanuar 2020
Euroopa Liidu rotimürgikeeld on põhjustanud hiirte massilise sissetungi kodudesse 31
"Sügisel alanud näriliste sissetung oli nii maruline, et hiired jooksid toas lausa mööda seina üles," räägib Järvamaal elav naine, kes on viimase nelja kuu jooksul enda majast püüdnud kinni 140 hiirt.Loe edasi
16. jaanuar 2020
Vanaproua on majast püüdnud juba 140 hiirt: sellist uputust ei mäletagi! 116
Mõnes kohas Eestis kurdetakse tänavu näriliste erakordse arvukuse üle, mis lausa meeleheitele ajab. Pahameelt tekitab ka see, et varasemast kaks korda lahjem rotimürk ei ole tõrjeks küllalt tõhus.Loe edasi
16. jaanuar 2020
Maa-ameti juht: piiride üle vaieldakse nii praegu kui tulevikus, kuid maamõõtjad ei saa lepitada naabrite tülisid 5
Kuigi maareform on lõpusirgel, pole maa-ameti töö tehtud. Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits nendib, et andmete täpsustamist jätkub – läbi aegade on seaduse alusel olnud neli erinevat katastriüksuse moodustamise võimalust. Nendest ainult üks on olnud täpne. See oli toona teadlik valik.Loe edasi
25. detsember 2019
Kui lund maha ei tule, siis metsloomadel jõulurahu ei ole - karud ja kährikud kolavad siiamaani ringi
Jõulukuule kohatult pehme ilm ei lase kährikutel, mäkradel ega karudel taliuinakusse jääda. Talvise valge kasuka selga tõmmanud nirgist, kärbist ning valgejänesest on saanud kerge saak kiskjatele ja röövlindudele.Loe edasi
19. detsember 2019
Meister, kes tegi maailma suurima rookrooni: iga eestlane võiks osata oktaeedrit teha!
Õnnetoovate pilliroost kroonide valmistamine on saanud Urmas Veersalu põhitööks, ning veidi naljatledes kinnitab ta, et missioon on õpetada võimalikult paljudele see kaunis käsitöö selgeks.Loe edasi
12. detsember 2019
Kristiina Viiron: see sõda võiks tõesti lõppeda 3
“See sõda võiks juba ükskord lõppeda,” ohkas üks mu tuttav aastaid tagasi 9. mail, kui Nõukogude armees võidelnud veteranid mitmel pool linnades sõja mälestusmärkide juurde kogunesid ja keegi seepeale jutuks võttis, et kes siis õigupoolest olid Teises maailmasõjas õigel poolel.Loe edasi
6. detsember 2019
Jõulukuuse hind sõltub selle müügikohast. E-poest tellides transpordikulust
Kui oma kõndimise vaev ja kütusekulu arvestamata jätta, siis kõige soodsamalt tuleb jõulukuusk kätte tõenäoliselt riigimetsast, kus ühe kuni kahemeetrise kuusepuu eest tuleb maksta 8 ja kahe-kolmeetrise eest 13 eurot.Loe edasi
28. november 2019
Raul Kirjanen: metsandus on tänapäeva maa sool 11
Graanul Investi juhatuse esimehe Raul Kirjaneni sõnul on metsandusettevõtted tänapäeva maa sool, võimaldades inimestel elada ja töötada maal. Metsandusringkonnast väljaspool tihtipeale aga ei hoomata, kui suur on tegelikult metsamajandamise ja puidutööstuste roll Eesti maaelus ja majanduses.Loe edasi
28. november 2019
JUHTKIRI | Kristiina Viiron: vaevalt on kliimamuutuste leevendamisel kasu vähikäigust
Seekordse Metsalehe lood on suuresti kirjutatud 30. oktoobril toimunud Maalehe metsakonverentsi teemadel või on konverentsil peetud ettekanded andnud omakorda inspiratsiooni räägitud teemal edasi kõnelemiseks.Loe edasi