21. mai 2020
Akordionist Henn Rebane: ma ei kuulnud kordagi, et Jüri kedagi kirunud oleks!
Aasta ilma JÜRI AARMATA |“Tahtsin paljuski tema moodi olla – ta pani mõtlema, kuidas sa inimestega käitud,” ütleb Jüri Aarma kauaaegne sõber ja viimaste aastate põhiline lavapartner, akordionist Henn Rebane.Loe edasi
7. mai 2020
LEPO SUMERA elus oli mitu imelist pääsemist, kuid tema enda süda vedas alt 2
“Selles, et ta elas nii kiiresti ja jõudis nii palju, on oma väärtus. Ja teda kandis eriline enesekindlus, julgus käituda teistmoodi,” meenutab poeg Tammo oma isa, helilooja Lepo Sumerat, kes 8. mail saanuks 70aastaseks.Loe edasi
14. märts 2020
Jürgen Rooste: luulet loetakse küll vähem, aga kirjutatakse kohutavalt palju 9
Emakeelepäeva puhul vaatab Jürgen Rooste tagasi Eesti luule mineviku suurkujudele ja hindab praegust olukorda. "Mul on ikka see mure, et Kristjan Jaak Petersoni sünnipäev ei jääks lastele-noortele meelde kui mingisugune tuim etteütluse või aulakõnede päev."Loe edasi
12. märts 2020
Jürgen Rooste emakeelepäeva puhul: Eestil on pööraselt vedanud oma luuletajatega
Sel nädalal peab emakeel pidu: 13. märtsil saanuks Andres Ehin 80 ning 14. märtsil Kristjan Jaak Peterson juba 219! Seda tuleb suurelt tähistada, lugedes üle noid värsse – vahest just noid, mida alati kohe ei suuda meenutada, mis pole veel aulakõnedes ära kulunud...Loe edasi
12. detsember 2019
Jürgen Rooste: juhtub sageli, et jõulude ajaks on kohal lihtsalt väsimus
Seda jõulutunde-asja ma kangesti pelgan. Kui kommertsiaalne ja sotsiaalne pinge üritab seda tunnet sust välja pressida, siis juhtub sageli, et jõulude ajaks on kohal lihtsalt väsimus. Vahel õnnestub välise kaudu ka sisemine saavutada...Loe edasi
5. detsember 2019
Eesti poeetide vürst – Luunja luuletaja Henrik Visnapuu
Tema elu kaudu saab rääkida ära suure jupi Eesti ajaloost ja keerdkäikudest, loomingu najal näidata neid muutusi, mis kirjasõnas toimusid... Tema sünnist möödub 2. jaanuaril 130 aastat. Luunjas on sel puhul välja kuulutatud Henrik Visnapuu aasta.Loe edasi
8. august 2019
Uus fotokunstikeskus: kas pilte tuleb teha või leida?
Hiljuti Tallinnas Telliskivi loomelinnakus avatud Fotografiska näitused heidavad me ette poliitilise, globaliseeruva, soolise identiteediga heitleva maailma – need on praegused valusad küsimused, ja sugugi mitte ainult hipsterituiksoonel.Loe edasi
6. juuni 2019
Ivo ja Reet Linna poeg Robert: hea et vanemad säästsid mind sellest, mis nende vahel tollal tegelikult toimus 65
Reet Linnal oli 1. juunil ja Ivo Linnal tuleb 12. juunil juubelisünnipäev. Nende poeg Robert Linna peab korraks muusiku ja verivärske isa rollist välja astuma ning oma vanemate jaoks olemas olema. Aga seda teeb ta ilmse rõõmuga.Loe edasi
2. juuni 2019
Kirjanike elust nõukaajal: Minni Nurme arvas tihtilugu, et enne kuu lõppu sureb pere nälga 146
See, et kirjanikud saavad mõtiskleda n-ö päriselukohtumiste üle; et “päris elu” on saanud enamaks kirjandusest, on kuidagi ajastuomaselt paratamatu. Tõsi, vahel tõmbab just elulisuse argument kõige väljamõeldu poole, mis seeläbi nagu elusamaks saab.Loe edasi
30. mai 2019
Eeva Park kergitab loori nõukogude kirjaniku argielult täis kaklusi ja kommunismi
See, et kirjanikud saavad mõtiskleda n-ö päriselukohtumiste üle; et “päris elu” on saanud enamaks kirjandusest, on kuidagi ajastuomaselt paratamatu. Tõsi, vahel tõmbab just elulisuse argument kõige väljamõeldu poole, mis seeläbi nagu elusamaks saab.Loe edasi
7. detsember 2017
Halb tekst puhub sääsest elevanti, hea peidab elevandi ära ja näitab meile enamasti trääsa 4
Tõnu Õnnepalu, “Valede kataloog. Inglise aed”. Andrus Kasemaa, “Olla luuletaja”. Carolina Pihelgas, “Pimeduse pisiasjad”. Hasso Krull, “Kandsime redelit kaasas”. Eduard Tüür, “Mamma Engalandi miraaž”. Need on mulle 2017. aastal kõige enam korda läinud raamatud.Loe edasi
2. juuni 2016
RAADIOKAJA: Kas Radio GaGa on tagasi?
Viimasel ajal kuulan üle aastate palju raadiot. Osaliselt on see antropoloogiline uurimus: Eesti rahvalike popraadiote või mõne kristliku või poliitiliselt hullumeelse kanali kuulamine on korraga magushurmas huumorikogemus, samas häbi, piin ja õudus.Loe edasi
21. aprill 2016
Ebameeldiv õhustik 1
1930ndate lõpuks oli kümmekonna aasta tagune majanduskriis kogu me ühiskonda muutnud. Pea terve Euroopa oli sumbne-umbne, n-ö traditsiooniliste väärtuste eest seisvad rahvuslikud minidiktatuurid olid asja üle võtnud. Nii polnud pseudokommunistlikul Nõukogude sõjaväehuntal kuigi raske lõpuks pea poo...Loe edasi