6. august 2020
SUUR INTERVJUU | Andrus Kivirähk: ükskõik, mida ma kirjutan, sõimata saan ikka. See näitab, et olen õigel teel 212
20 aastat tagasi kirjutas Andrus Kivirähk mulle soovituskirja kirjanike liitu astumiseks. Tänini on ta üks mu lemmikkirjanikke, ja tuleb välja, et saab peagi 50aastaseks. See tundub veidra ja ootamatuna...Loe edasi
23. juuni 2020
Jürgen Rooste: valus taustateadmine on, et kõik need lood pärinevad tegelikust elust 1
Kirjanduse ja päriselu piir tundub mõne autori puhul nii habras olevat, et kõik, mis kirja saab pandud, ongi nagu päris. Aga Veronika Kivisilla, Jan Kaus, Peeter Sauter ja Joosep Vesselov annavad märku, et asi on veel vaks keerulisem kui tundub.Loe edasi
18. juuni 2020
Okeiko olendikunst on hea võimalus inimesest rääkida
Fahle galeriis on kunstnik Okeiko esimene isikunäitus. Tema jaapani anime laadis tegelased on paljudele ilmselt tuttavad riietelt, helkuritelt, kottidelt. Kuid see positiivse energialaksu kunst on ka Tallinna tänavapildis levinud, nüüd esmakordselt galeriis.Loe edasi
7. juuni 2020
Folklorist: Koroonaärevuses oli Facebookis hästi näha, kuidas inimesed elasid oma tundeid välja keele ja folkloori kaudu
Piret Voolaidi sõnul oli oma loo rääkimine ükskõik mis vormis – naljana, pildilise meemina, lauluparoodiana, vandenõuloona, keelelise hõikena, väljakutseketis tehtud postitusena, ise välja mõeldud kalambuuri kaudu – võib-olla ainus võimalus oma tundeseisundeid väljendada.Loe edasi
3. juuni 2020
Folklorist Piret Voolaid: teadlane peab mõtlema küsimusele, miks maailm ilma tema tööta kokku variseks
“Hädapasuna puhumisest olulisem on praegu kõnelda, miks ja kellele meie teadust vaja on,” viitab kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadur ja Eesti-uuringute Tippkeskuse tegevjuht Piret Voolaid, et pole just kõige paremad ja kindlamad ajad.Loe edasi
31. mai 2020
Palju õnne! Täna tähistab oma 90. juubelit Uno Loop 6
Kõik, kes Uno Loobist räägivad, teavad, et ta on olnud kõva spordimees. Harrastas triatloni ning on triatloniklubi XXI Sajandi Klubi asutaja. Nooruses tegeles ka poksiga ja on sellel alal kergekeskkaalus tulnud kahel korral Eesti noortemeistriks.Loe edasi
28. mai 2020
Heidy Tamme: Uno Loop on meie rahvuslik aare! Me armastame teda ja ta peab seda teadma 35
31. mail saab 90aastaseks Uno Loop! Olen viimased päevad mööda saatnud just tema laule ja plaate üle kuulates – kellelgi ei ole säärast voolavat jutustamisoskust, viisi, kuidas oma tumeda, vahel baritoni ja tenori vahel opereeriva hääletooniga hoida kuulajat kütkes.Loe edasi
21. mai 2020
Akordionist Henn Rebane: ma ei kuulnud kordagi, et Jüri kedagi kirunud oleks!
Aasta ilma JÜRI AARMATA |“Tahtsin paljuski tema moodi olla – ta pani mõtlema, kuidas sa inimestega käitud,” ütleb Jüri Aarma kauaaegne sõber ja viimaste aastate põhiline lavapartner, akordionist Henn Rebane.Loe edasi
7. mai 2020
LEPO SUMERA elus oli mitu imelist pääsemist, kuid tema enda süda vedas alt 2
“Selles, et ta elas nii kiiresti ja jõudis nii palju, on oma väärtus. Ja teda kandis eriline enesekindlus, julgus käituda teistmoodi,” meenutab poeg Tammo oma isa, helilooja Lepo Sumerat, kes 8. mail saanuks 70aastaseks.Loe edasi
14. märts 2020
Jürgen Rooste: luulet loetakse küll vähem, aga kirjutatakse kohutavalt palju 9
Emakeelepäeva puhul vaatab Jürgen Rooste tagasi Eesti luule mineviku suurkujudele ja hindab praegust olukorda. "Mul on ikka see mure, et Kristjan Jaak Petersoni sünnipäev ei jääks lastele-noortele meelde kui mingisugune tuim etteütluse või aulakõnede päev."Loe edasi
12. märts 2020
Jürgen Rooste emakeelepäeva puhul: Eestil on pööraselt vedanud oma luuletajatega
Sel nädalal peab emakeel pidu: 13. märtsil saanuks Andres Ehin 80 ning 14. märtsil Kristjan Jaak Peterson juba 219! Seda tuleb suurelt tähistada, lugedes üle noid värsse – vahest just noid, mida alati kohe ei suuda meenutada, mis pole veel aulakõnedes ära kulunud...Loe edasi
12. detsember 2019
Jürgen Rooste: juhtub sageli, et jõulude ajaks on kohal lihtsalt väsimus
Seda jõulutunde-asja ma kangesti pelgan. Kui kommertsiaalne ja sotsiaalne pinge üritab seda tunnet sust välja pressida, siis juhtub sageli, et jõulude ajaks on kohal lihtsalt väsimus. Vahel õnnestub välise kaudu ka sisemine saavutada...Loe edasi
5. detsember 2019
Eesti poeetide vürst – Luunja luuletaja Henrik Visnapuu
Tema elu kaudu saab rääkida ära suure jupi Eesti ajaloost ja keerdkäikudest, loomingu najal näidata neid muutusi, mis kirjasõnas toimusid... Tema sünnist möödub 2. jaanuaril 130 aastat. Luunjas on sel puhul välja kuulutatud Henrik Visnapuu aasta.Loe edasi
8. august 2019
Uus fotokunstikeskus: kas pilte tuleb teha või leida?
Hiljuti Tallinnas Telliskivi loomelinnakus avatud Fotografiska näitused heidavad me ette poliitilise, globaliseeruva, soolise identiteediga heitleva maailma – need on praegused valusad küsimused, ja sugugi mitte ainult hipsterituiksoonel.Loe edasi
6. juuni 2019
Ivo ja Reet Linna poeg Robert: hea et vanemad säästsid mind sellest, mis nende vahel tollal tegelikult toimus 65
Reet Linnal oli 1. juunil ja Ivo Linnal tuleb 12. juunil juubelisünnipäev. Nende poeg Robert Linna peab korraks muusiku ja verivärske isa rollist välja astuma ning oma vanemate jaoks olemas olema. Aga seda teeb ta ilmse rõõmuga.Loe edasi
2. juuni 2019
Kirjanike elust nõukaajal: Minni Nurme arvas tihtilugu, et enne kuu lõppu sureb pere nälga 146
See, et kirjanikud saavad mõtiskleda n-ö päriselukohtumiste üle; et “päris elu” on saanud enamaks kirjandusest, on kuidagi ajastuomaselt paratamatu. Tõsi, vahel tõmbab just elulisuse argument kõige väljamõeldu poole, mis seeläbi nagu elusamaks saab.Loe edasi
30. mai 2019
Eeva Park kergitab loori nõukogude kirjaniku argielult täis kaklusi ja kommunismi
See, et kirjanikud saavad mõtiskleda n-ö päriselukohtumiste üle; et “päris elu” on saanud enamaks kirjandusest, on kuidagi ajastuomaselt paratamatu. Tõsi, vahel tõmbab just elulisuse argument kõige väljamõeldu poole, mis seeläbi nagu elusamaks saab.Loe edasi
7. detsember 2017
Halb tekst puhub sääsest elevanti, hea peidab elevandi ära ja näitab meile enamasti trääsa 4
Tõnu Õnnepalu, “Valede kataloog. Inglise aed”. Andrus Kasemaa, “Olla luuletaja”. Carolina Pihelgas, “Pimeduse pisiasjad”. Hasso Krull, “Kandsime redelit kaasas”. Eduard Tüür, “Mamma Engalandi miraaž”. Need on mulle 2017. aastal kõige enam korda läinud raamatud.Loe edasi