20. mai 2020
Kristjan Piirimäe: kui vaesed peaksid inimesed olema, et nad oleksid planeedile ohutud? 9
Robert Malthus näitas “Essees rahvastiku alustest” (1798), et inimkond on lõksus. Olukorras, kus suudetakse rohkem toitu toota, hakatakse parema elu nautimise asemel hoopis rohkem sigima, nii et toidudefitsiit peagi naaseb. Järgnevalt vaatleme, kas tänapäeva suurpered on Malthuse lõksus.Loe edasi
7. aprill 2020
Kristjan Piirimäe: koroonaviiruse huvi on levida, ta laastab inimkonda aeglaselt ja mitme lainena 44
Millal me vabaneme koroonaviirusest? Milline on maailm pärast pandeemiat? Kas ootame, mil valitsus laseb pausi nupust lahti ja jätkame vanaviisi või peame elus muudatusi tegema?Loe edasi
11. jaanuar 2020
Kristjan Piirimäe: isal on emaga võrreldes suurem valikuvabadus küsimuses, kui palju ta järglasesse panustab 3
Raamatu „Kirjad Maarale“ minategelane valmistab lapselast ette naiste võimuks. Enamikus ühiskondades kogu inimliigi ajaloo jooksul on aga mehed naiste üle domineerinud.Loe edasi
13. juuni 2019
Kristjan Piirimäe: konflikt ei ole füüsikute ja lüürikute vahel - eksiteel on kogu teaduspoliitika 19
Küsimusele, miks peaks Eesti riik teadust rahastama, on palju vastuseid. Põhiseadus sätestab, et riik peab tagama rahvuse ja kultuuri säilimise. Globaliseerumise ajastul on see väljakutse, mis nõuab küllap teadlaste panust ning valitsuse finantseerimist.Loe edasi
13. jaanuar 2019
Kristjan Piirimäe: suvitajad on semiootilises ja funktsionaalses mõttes kohalike maainimeste jaoks reostus 13
Semiootik Valdur Mikita sõnul sõltuvat Eesti metsa kaitsest kriitiliselt kogu elu planeedil Maa. Samas jätab ta seletamata, mille poolest on meie mets kultuursem või kultuur rohkem metsa poole kui kas või vene või läti oma.Loe edasi
4. oktoober 2018
Kristjan Piirimäe: metsakriisi eest vastutavad Aigar Kallas, Andres Talijärv, Marku Lamp ja Siim Kiisler 103
Kahe aasta eest ilmus massiliselt infot, et Eesti metsapoliitika pole jätkusuutlik, tagamata stabiilset raieküpse metsa varu ega vääriselupaiku. Nüüdseks on majanduspiiranguteta vanad kuusikud defitsiidis ja puidutööstus sisenenenud toorainekriisi. Vastutavad tippametnikud ja -poliitikud.Loe edasi
3. mai 2018
Keskkonda hävitav ürgnaine
Inimkond seisab tõsiste keskkonnaväljakutsete ees: kliimamuutus, põllumuldade häving, fossiilkütuste defitsiit, õhu ja vee reostus, teiste liikide väljasuremine. Ressursside tarbimine muudkui kasvab, samas kui nende varud on lõplikud. Kus peitub juurpõhjus?Loe edasi
22. märts 2018
Mitte minu tagahoovis! 1
Termin “nimbism” tuleb ingliskeelsest akronüümist NIMBY – not in my backyard (“mitte minu tagahoovis”). Kui kuulata Tartu põhjendusi tselluloositehase vastu, siis on siin palju elitaarset nimbismi: keskkonnavaenulikku tehast ei tohi linna lähistele rajada, muu hulgas sellepärast, et Tartu on erilin...Loe edasi
11. jaanuar 2018
Kuivale jooksnud Eesti 2
Veel mõnikümmend aastat tagasi peeti sood inimese seisukohast väheväärtuslikuks maaks, mistõttu soov selle asendamiseks tulutoovama maakattega oli arusaadav. Nüüd uute teadmiste valguses võiks üle vaadata, mida oleme soid kuivendades kaotanud ja ka edaspidi kaotaksime.Loe edasi
2. november 2017
Vaadates tulevikku: religioon jääb segaseks, teadus kidakeelseks, ilukirjandus väheusutavaks 1
Rohelise ilmavaate esindajad kogu maailmas lähtuvad ideest, et praegune keskkonnavaenulik eluviis ohustab lisaks loodusele ka inimest ennast. Konkreetsetele ökokatastroofi ähvardustele tavaliselt siiski ei keskenduta, piirdutakse vihjetega.Loe edasi