Kolmapäeval jõudsin veel Soome Parlamenti ja kohtuda Soome põllumajanduse ja metsanduse ministri Jari Leppäga ning Soome parlamendi metsandus- ja põllumajanduskomitee liikmetega. Kohtumiste fookuses olid lõhed, täpsemalt järgmiseks aastaks jagatav Soome lahe lõhekvoot ja lõhe majandamise kava. Eesti ettepanek on jätta kvoot vähemalt 2017. aasta tasemele ehk siis tohib välja püüda 1075 lõhekala. Soome lahe lõhe populatsioonide olukord pole kiita, suurimad probleemid on Soome ja Venemaa populatsioonidega. Eestis on vastupidiselt olukord läinud aasta-aastalt paremaks. Meil on lõhe algupärased populatsioonid säilinud kolmes jões - Keila, Kunda ja Vasalemma omades. Lõhe populatsioonide taastamisel mängib olulist rolli Euroopa Liidu lõhe majandamiskava, mille Eesti soovib eesistumise ajal fookusesse tõsta ja jätkata EL Nõukogus 2012. aastal seiskunud arutelu. Selle nimel tuleb aga palju regionaalset koostööd asjassepuutuvate liikmesriikidega teha. Kvoodi soovituse teevad teadlased teatavaks järgmisel nädalal. Nii, et minu ettekanne kantud ideest, et Salmon as one of the key species in biodiversity safeguarding in Estonia (merilõhe on üks loodusrikkuse võtmeliik Eestis), oli väga täpselt ajastatud. Soome parlamendiliikmed on nimelt siiani pooldanud lõhekvootide vähendamist. Eks nüüd saab peagi näha, kas mõjus.

Miks ma peaksin Eve, Birgiti või Kristiga inglise keeles rääkima?

Mis häda mul on siis me atašeede: Eve Tamme, Birgit Aru või Kristi Klaasiga inglise keeles rääkida? Kõigi emakeel on ju eesti keel. Põhjus on lihtne. Nendest eelnõudest on vaja osata ka rääkida inglise keeles, sest nii on kiirem ja ladusam juhul, kui mõne liikmesriigi kolleegiga on vaja ühiste lahenduste suunas liikuda. Tõlki ja tõlkekabiini ei pruugi käepärast olla. Telefonikõnesid on vaja teha jne. Esmaspäeval see hetk just oligi. Palusin EL Merendus - ja kalandusdirektoraadi peadirektorilt Machadolt kalapüügivõimaluste paber juunikuu kalandusnõukogusse tuua. Selgus, et ikka ei jõua.

Esimene ülevaadatu oli jäätmepakett (waste package). See on Eve teema. Kui nüüd teema hästi lihtsustada, siis põhilisi debativaldkondi on kaks. Esiteks, kuidas defineerida ja sisustada mõisteid, olgu selleks siis kasvõi olmejäätmete mõiste või laiendatud tootjavastutuse (EPR, extended producer responsibility) ulatus. Teiseks sisulisemakski teemaks on taaskasutuse sihtarvud. Puudutagu see siis olmejäätmete taaskasutuseks ettevalmistust ja ringlussevõttu, munitsipaaljäätmete ladestamise maksimummäära, pakendijäätmete taaskasutuse ettevalmistamist ja ringlusesse võttu või vanaõlide regenereerimist. Ambitsioonikuse trend uute eesmärkide seadmisel on järgmine. Kõige ambitsioonikam on Europarlament, siis Euroopa Komisjon ja liikmesriikide mandaat on kõige tagasihoidlikum. Loogiline. Kõige keerulisem on olukord Euroopas plastpakendite ringlusse võtuga. Liikmesriigid on tänastegi eesmärkidega hädas. Ministri personaalne roll tuleb mängu, kui tehnilistelt triloogidelt jõutakse poliitilisteni, siis kui liikmesriikide seisukohad tahavad kokku sättimist.

Jagatud kohustuse määruse (ESR), seda ma olen juba tutvustanud, puhul on oluline kuidas Malta edeneb. See on meil Birgiti teema. Kuna asi puudutab liikmesriikide kohustusi transpordi, põllumajanduse, elamusektori ja jäätmevaldkonnas emissioonide vähendamisel, siis on ka liikmesriikide eurosaadikud elevil ja oma maa huvide eest väljas. Eesti osas saame selle aasta lõpuks soovitused, millistes sektorites seda on kõige mõistlikum teha. Igatahes üldine lähenemine (general approach) on me eesistumise ajal õhus.

Me eesistumise läbiv teema saab olema ökoinnovatsioon kantuna ringmajanduse paketist. See on Kristi teema. Alustame juuli keskel oma mitteametlikul keskkonnanõukogul selle teema lahti harutamist läbi transparency (läbipaistvus), Circular regional development and smart cities (ringmajandusel põhinevad regioonid ja linnad) ja sustainable financing (kestlik rahastamine) teemade.

Reedel kutsusime meil resideeruvad suursaadikud Tallinna Botaanikaaeda, et oma eesistumise loogika lahti rääkida. Again in English. Laupäeval-pühapäeval lähen Lõuna-Eestisse ja siis on vahelduseks võro kiil kasutuses.

Järgmine postitus võib tulla ookeani tagant New Yorgist. Seal on peagi ookeanide konverents ja konverentsi asepresidendi roll ootamas.

Keskkonnaminister Marko Pomerants toob Eesti Euroopa Liidu eesistumise eel ja ajal Maalehe vahendusel lugejaile värskeimat infot keskkonnavaldkonnas toimuvast. Lugeda saab sellest, mis parasjagu on kõige kuumemad teemad, aga ka kõigest muust asjassepuutuvast Euroopa Liidu eesistuja pilgu läbi.