Belgia minister Joke (loe Yohka) Schauvliege mured said ka kirja. Belgia on küll väike riik, aga nende 65 laeva püüavad erinevates Euroopa vetes. Belglastele sai õnne soovitud Eurovisiooni finaali pääsemise puhul ja avaldasime lootust, et laupäeval saavad nad ka meile 12 punkti anda.

Hollandi põlluminister Martijn van Dam tutvustas nende plaani innovaatilise impulsstraali kasutamiseks. Mõte on selles, lestad ehmatatakse kerge elektrisurakaga põhjast üles ja traal korjab nad kokku, ilma, et seda peaks mööda põhja lohistama. Pidavat säästma põhjataimestikku ja laevakütust. Surakas on väike. Ärge küsige, ma ei tea, kui väike. Üldiselt vastavad teadusuuringud käivad.

Kohtusime ka Joăo Aguiar Machadoga, kes on merenduse ja kalanduse direktoraadi peadirektor. Käisime oma eesistumise teemad läbi. Meil on vaja jõuda kokkuleppele eripiirkondade püügikvootide osas Läänemerest Aadria mereni. Siis on vaja edasi liikuda mitmeaastaste majandamiskavadega. Keerukaks osutub Põhjamere majandamiskavaga edasiliikumine, kuna piirkonnas on üks mängust väljuv saareriik. Me, kui Eesti riik, oleme huvitatud ka Läänemere lõhekavaga edasiliikumisest. Teema on aastateks laualt ära vajunud.

Tehniliste meetmete määrus

Põllumajandus- ja kalandusnõukogus oli kaks olulist päevakorrapunkti. Euroopa Liidu kalandussektor on suuruselt neljandal kohal maailmas ning annab tööd rohkem kui 350 000 inimesele. Oma kalavarude pärast muretsev Euroopa on võtnud eesmärgiks tagada jätkusuutlik kalapüük, kaitstes samaaegselt nii tarbijate kui kalurite huve ja vajadusi.

Paraku on praegused meetmed liiga keerulised ja paindumatud. Seetõttu on oluline tehnilisi meetmeid lihtsustada ning leida ühine lähenemisviis, et arendada ja parendada meie kalavarude ja mereelukeskkonna seisundit ning meie kalurite tööpõldu. Kõlab nagu Eesti 0-bürokraatia initsiatiiv. Nõukogu kohtumise tulemusena kiideti heaks ja kinnitati tehniliste meetmete määruse üldine lähenemisviis, millega astuti suur samm läbirääkimiste alustamise suunas Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoniga.

Eesti jaoks on kalavarude ja mereökosüsteemide kaitse määrus väga olulise tähtsusega ning juulis algava eesistumise ajal juhime selle sisulisi kõrgetasemelisi arutelusid just meie.

Teise teemana oli arutuse all juuni alguses New Yorgis toimuv kõrgetasemeline ookeanide konverents, kus mul ka üks paneel partnerlusdialoogi raames juhtida. Teen seda koos Grenada

ministriga. Jutt käib Säästva arengu eesmärgist nr. 14 (ka neid nummerdatakse), milleks on ookeanide ja merede kestlik majandamine.

Keskkonnaminister Marko Pomerants ja merenduse ja kalanduse direktoraadi peadirektor Joăo Aguiar Machado.

Igale ministeeriumile oma minister

Soomlased on otsustanud, et ühele ministeeriumile vähemalt üks minister. Nii on neil uus põllumajandusminister Jari Leppä. Saime Soome alalises esinduses esimesed jutud räägitud. Vana kamraad Kimmo Tiilikainen peab nüüd vaid keskkonnaküsimustega tegelema. Enne tegi ära kahe inimese töö. Küllap Soome ministrite ametiühing esitas oma tööaja arusaama.

Ülejärgmisel nädalal lähen Jari Leppäle Soome Parlamenti mineku eel külla. Miks ma lähen Soome Parlamenti? Selleks, et selgitada, mida me teeme lõhede heaks. Teema on oluline riikidevahelise kvoodi jagamisel.

Eestis on ka ministrite ametiühing. Seal on üks liige, mina. Mul on endaga tehtud lepe, et vahepeal magan ka. Fikseerisin Brüsselist tagasijõudmisel teki alla jõudmise aja. See oli 01.02. Vaatan korra arvutisse. Laura ja Koit finaali ei saanud. Hei, Euroopa?

Keskkonnaminister Marko Pomerants toob Eesti Euroopa Liidu eesistumise eel ja ajal Maalehe vahendusel lugejaile värskeimat infot keskkonnavaldkonnas toimuvast. Lugeda saab sellest, mis parasjagu on kõige kuumemad teemad, aga ka kõigest muust asjassepuutuvast Euroopa Liidu eesistuja pilgu läbi.