Varjupaika sattunud kassid on sageli stressis, samas lubab linnaga sõlmitud leping stressis looma hukata. Foto: Martin Dremljuga

Tallinna sisekontrolör Arvo Teder märkis kaks aastat tagasi Tallinna loomakaitsekulude kasutamist hinnates, et hulkuvate lemmikloomade püüdmise ja hoidmise süsteem tuleks ümber korraldada, sest varjupaika sattunud kasside hukkamiste suur arv näitab „süsteemse vea olemasolu”.

2010. aastal püüti Tallinnast 2194 kassi, kellest kas suri või hukati 1869 ehk 85%. Tõsi küll, kaks aastat hiljem oli varjupaigas hukkamisi vähem.

Siiski on teiste Eesti varjupaikade statistika Eestimaa loomakaitse liidu juhi Heiki Valneri sõnul leebem. Kui Tartu koduta loomade varjupaiga 926 kassist hukati mullu kolmandik ja Varjupaikade MTÜ viie asutuse 1966 kassist hukati pooled, siis Tallinnas püütud kassidest hukati 64%.

Loomade varjupaiga ja linna vaheline leping nõuab looma hoidmist kaks nädalat, kuid lubab varem hukata haiged, stressis või agressiivsed loomad — mullu kaotas enne 14 päeva möödumist elu kolmandik sinna sattunud kasse.

„Öelge üks loom, kes ei lähe veterinaari juures või võõras keskkonnas stressi? Sellele tuginedes justkui varjupaik ei tee midagi valesti ja hukkamine on lubatud. See on absurd ning võimaldab seadust kuritarvitada. Varjupaika viidava looma normaalne seisund on stress ja kaitseseisund,” märkis Valner.

Tallinna varjupaika haldava MTÜ Loomade Hoiupaiga juhatuse esimehe Larissa Kozõreva sõnul peaksid inimesed mõistma, et eutanaasiat on mõnikord vaja.

Avalehele
86 Kommentaari
Loe veel: