Oslo haiglaõed Eestis: Norras on koduõendus kõigi jaoks tasuta

Hooldekodu koha eest tuleb Norras maksta, kuid tasu ei tohi ületada kolmveerandit pensionist.

„Me suhtleme patsientidega naeratuse kaudu,” ütleb Oslo haiglaõde Elisabeth Saghaug Tallinna diakooniahaiglas eaka patsiendi kätt silitades. Kuigi Saghaug ei oska eesti keelt ja eesti vanadaam norra keelt, on nad juba saavutanud teineteisemõistmise. Elisabeth Saghaug ja Tone Sundal on Oslo Lovisebergi haigla hospiitsi suurte kogemustega õed, kes on praegu Eestis, et jagada oma oskusi diakooniahaigla õdede ja hooldajatega. Koostöö kahe haigla vahel on kestnud juba aastaid ja ka Sundal ning Saghaug pole Eestis esimest korda. Nende jutust selgub, et Norra tervishoiusüsteem on Eesti omast oluliselt teistmoodi korraldatud.

Õigus kodus olla

Erinevalt Eestist on Norras väga levinud koduhooldus – igal inimesel on sellele õigus. „Meil tuleb see patsiendi õiguste seadusest,” ütles Tone Sundal. Koduhooldust korraldab vastav keskkontor. „Kui inimene on näiteks meie haiglas ja seal otsustatakse, et ta saaks kodus hakkama, kuid tal oleks vaja abi, siis tuleb keegi sellest koduhoolduskontorist haiglasse, et paika panna, millist abi inimene vajab. Haiglas on koosolek, kus osalevad patsient, tema lähedane, arst, õde ja koduhoolduse esindaja. Seal kaardistatakse inimese vajadused ja pannakse paika, mida ta vajab,” selgitas Sundal.

Kui patsient jõuab koju, astubki töösse koduhoolduskontor. Sealt saadetakse vastavalt vajadusele patsiendi koju õde, kes aitab meditsiiniliselt, hooldaja, kes hoolitseb patsiendi toitmise ja pesemise eest, ning vajaduse korral ka koduabiline, kes võtab enda hooleks poeskäimise või ka näiteks koristamise. „Kui inimene on surija, aga soovib jääda oma koju, kutsutakse ka meie meeskond appi,” ütles Sundal.