Lindude rändekaardi põhjal on vaatlused Euroopa eri piirkondades üsna sarnaste tulemustega – linnud ei toimeta nii nagu tavapäraselt, vaid kasutavad neile ebatavalisi peatuskohti või rändavad hoopiski tagasi lõuna poole. Näiteks Eesti poole teel olnud must-toonekurg Raivo käis märtsis korra Rumeenias ära, kuid otsustas siiski lennata paarsada kilomeetrit tagasi lõuna poole Bulgaariasse.

Eesti ornitoloogiaühingu teavituse ja hariduse projektijuhi Riho Kinksi sõnul võib rändlindude naasmist oodata siis, kui ilmateade lubab päevasel ajal plusskraade. „Kui põldudel tekib lumevabasid laike, kust toitu leida, siis on kindel, et rändlinnud võivad kohale tulla. Kui maas on ühtlane lumikate nagu praegu, siis rändlindudel pole siin midagi teha – nii lõokesel, kuldnokal, kiivitajal kui soo- ja toonekurgedel,“ märkis Kinks.

Kevadekuulutajad pööravad otsa ümber
Seda ohtu tema kinnitusel ei ole, et kui lumi Eestis ära ei sula, siis rändlinnud valivad lõuna pool muu pesitsuskoha. „Esiteks nad kõik ei mahu sinna. Teiseks mõjutab neid rändeinstinkt. Suur osa linde lendab tagasi sinna, kus nad on koorunud ja üles kasvanud. Neil on geneetiliselt sisse kodeeritud programm, et peab siiapoole lendama. Suurte lindude puhul – nagu kotkad, soo- ja toonekured – on see 90 protsenti kindel, et nad tulevad isegi sama pesa peale tagasi,“ ütles Kinks.

Ornitoloogi sõnul on Eestis siiski nähtud esimesi kevadekuulutajaid: mõned üksikud kuldnokad ning Tartus möödunud nädalavahetusel üks valge-toonekurg. Samas on mõned kevadekuulutajad otsustanud ka otsa ümber pöörata.

"Ma ei tea, kas see on kurgede puhul tavaline, aga Eesti vaatluste põhjal on küll nii, et rändlinnud on tulnud aprillis siia kohale, aga suur lumi tuleb maha ning nad lendavad tagasi. See pole sugugi harv ja sel aastal on täheldatud sama asja. Teame seda ainult nende lindude kohta, kellel on saatjad seljas ehk mõned kured ning kotkad. Teiste lindude kohta võime ainult aimata, et nad kusagil selle külma frondi taga kükitavad ja soojalainet ootavad, et saaks rännet siiapoole jätkata," lausus Kinks.

Saaremaal Sõrve säärel on tema sõnul linnuvaatlejate punkt, kuhu rändlinnud tavaliselt esimesena saabuvad. "Nemadki märkisid, et mõned üksikud uitajad on otsa ümber pööranud ja tagasi lennanud. Kui linnud ikkagi näevad, et siin pole midagi teha, siis nad ei riski siiajäämisega ja lähevad natuke tagasi lõuna poole, kus on pisut soojem kliima ja maapinnal lumevabasid laike," lisas Kinks.

Vaata rändekaardilt, kui kaugel on saatjatega rändlinnud Eestist!