Riik annab õpetajatele küll piima, ent riisub koore pealt
Õpetajate lähtetoetust on makstud kümme aastat, seni pole seaduse mitmetimõistmise küsimust tekkinud.
Haridus- ja teadusministeeriumi ning maksuameti erinev tõlgendusviis on pannud noored õpetajad täbarasse olukorda, kus neid võib oodata riigile suurte summade tagasimaksmine.
Kaks aastat tagasi lõpetas Külli (nimi muudetud – toim) Tallinna ülikoolis pedagoogika eriala ja seisis valiku ees, kas otsida endale töökoht pealinnas või suunduda tagasi juurte juurde Lääne-Virumaale. Tollal sai otsustavaks noortele õpetajatele makstav lähtetoetus, mida sai taotleda äsja ülikooli lõpetanu, kes valis töökohaks kooli väljaspool Tallinna ja Tartut. Nii asus Külli tööle väikses koolis Lääne-Virumaal.
Nüüdseks kaks aastat õpetajana töötanud Külli taotleski sel aastal õpetajate lähtetoetust ja sai ka selle. Õpetajate lähtetoetust on välja makstud juba kümme aastat ning haridus- ja teadusministeerium on seda käsitlenud kui sotsiaalset laadi toetust, mis hõlbustab inimese toimetulekut.
Seni pole lähtetoetusega probleeme olnud, ent tänavu sügisel luges Külli maksu- ja tolliameti (EMTA) veebilehelt, et töökohaga seostuvatele toetustele, nagu eriarsti või õpetaja lähtetoetus, maksuvabastus ei kehti. Nii nagu haridus- ja teadusministeerium (HTM), oli ka Külli seni arvanud, et õpetajatele makstav toetus ei kuulu tulumaksuga maksustamisele, mistõttu ministeerium kannab üle netosumma.
