Ta ei välistanud, et hoolimata piirangust jäävad siiski alles võimalused pääseda Venemaa turgudele, näiteks läbi Kasahstani. Riik peab olema aktiivne, vahetama infot nii tootjatega kui ka Euroopa Liidu
kolleegidega ja jälgima, mis võimalused jäetakse Venemaa poolt lahti.

"Loomulikult, kui hinnad drastiliselt langema hakkavad, saab Euroopa
komisjon sekkuda läbi ühise põllumajanduspoliitika näiteks
sekkumiskokkuostu, eraladustoetuste jms abil. Enne neid sammusid tuleb aga esmalt vaadata, kuidas Venemaa embargo turgusid üldse mõjutab," leidis Seeder.

Teiseks on oluline, et Euroopa Liit oleks Venemaa suunal ühtne. "Oleme
näinud, et siiani on Venemaa käitunud jaga ja valitse põhimõttel,
kehtestades ükshaaval riikide kaupa erinevaid piiranguid. See on toonud
kaasa kiusatuse piirangute alla sattunud riigil Venemaaga otse suhelda ja
kokkulepeteni jõuda," lisas Seeder.

Kolmandaks on Eesti riigil olemas konkreetsed võimalused, kuidas embargo
negatiivset mõju põllumajandussektorile vähendada. Meil on riigieelarvelised turuarendustoetused ning Euroopa vahenditest tulevad maaelu arengukava vahendid.

Praeguses olukorras tuleks eelistada eelkõige neid projekte ja
äriplaane, mis on orienteeritud uutele turgudele, et aidata kaasa teistele turgudele ümberorienteerumisele.

Samuti tuleks suurendada paindlikkust. See tähendab, et investeeringute puhul tuleb toetada ka neid projekte, kus toodetakse pikema säilivusajaga tooteid. See annab tootjatele suurema paindlikkuse ja jätab tagaukse lahti, et oma tooteid ka teistele turgudele müüa.

Lisaks peaks suurendama finantsinstrumentide võimalusi nagu tagatised,
laenud, garantiid jms läbi Maaelu Edendamise Sihtasutuse, sest igasugune
tootmise ja logistika ümberkorraldamine tähendab tootjale ja tööstusele
täiendavaid kulutusi.