Seni madalat üüri maksnud kaitseväelased peavad varsti hakkama maksma ligi 20 korda rohkem
Odava üürihinnaga kaitseväe korteris elamine on paljude sõjaväelaste jaoks oluline motivaator suhteliselt madala palgatasemega kaitseväes teenistusse jäämiseks, kuid peatselt võib see soodustus kaduda, sest kaitsevägi kavandab hinnatõusu.
Kaitseväele kuulub üle Eesti veidi üle 600 korteri, mis tähendab, et soodsa üüriga kortereid jagub umbes viiendikule kaitseväelastest.
Kaitseväe korteris on üürihind jäänud pidama 2003. aasta tasemele: Tallinnas ja Tartus on kaitseväe korteri üür 32 eurosenti ruutmeetri kohta ning 19 senti ruutmeetri kohta mujal Eestis. Seega maksab kaitseväelane näiteks 50-ruutmeetrise Tallinna korteri eest üüri 16 eurot kuus. See on kahtlemata väga odav, sest Tallinna üürikorterite keskmine ruutmeetri hind on praegu 7,3 eurot ja 50-ruutmeetrise korteri üür oleks 365 eurot.
Elanikele ei selgitatud
Kaitseministeerium ongi nüüd hakanud uurima oma korterite tegelikku turuväärtust ja tellis hindamise korterite turupõhistele hindadele üleminekuks. Elanikele ei selgitatud, mida korterite hindamine kaasa toob, see aga tekitab ebakindlust, hirmu ja pahameelt.
„Sain tähitud kirja, et minu korterit tullakse hindama. Mis põhjusel, seda ma ei tea. Hinnatakse ka naaberkortereid ja kuna keegi midagi kindlat ei tea, siis räägitakse üürihinna tõusust ja sellest, et korterid antakse võib-olla üle RKAS-ile ja siis tahetakse meid siit hoopis välja süüa. Vajadusel oleme aga valmis ennast kaitsma,” rääkis Tallinnas Maleva tänaval asuva kaitseväe maja elanik erukolonel Hannes Toomsalu. Kaitseväe korterites elab praegu kokku 13 kaitseväe pensionäri, kes läksid teenistusest pensionile kuni 2002. aastani kehtinud elamuseaduse alusel, mis garanteeris pärast vähemalt kümneaastast teenistust pensionile jäänud kaitseväelastele eluaegse korteri. Sellega arvestades on need pensionärid kaitsetud, kui üürihind peaks tõstetama turu keskmisele tasemele, sest neil ei pruugi olla isiklikku kinnisvara, kuhu ootamatult kalliks muutunud ametipinnalt kolida.
„Seaduse järgi peaksin mina ja mu pere saama elada siin korteris kuni surmani, aga nüüd saadeti kirjad, et minu korterit tullakse hindama. Mingit infot, miks seda tehakse, pole jagatud,” kirjeldas samuti Maleva tänava majas elav Meelis Rätsep, kes on hästi tuntud Erna retke eestvedajana.
Suured korterid
Üürihinna tõus oleks Maleva tänava maja elanikele suur löök, sest kindralite majana tuntud hoone korterid on suured, ulatudes isegi kuni 90 ruutmeetrini.
Suurte korterite kütte- ja elektriarved ulatuvad talvel 300–400 euroni ja kui sellele lisada oletatavalt turuhinnani küündiv üür ehk 90-ruutmeetrise korteri puhul 648 eurot, siis on selge, et sellist elamist kaitseväe pensionärid endale lubada ei jaksaks.
Kui kaitseväe pensionäre on vaid käputäis, siis ülejäänud kaitseväe kortereid asustavad tegevteenistuses sõjaväelased. Sõduri keskmine brutopalk on praegu umbes 750, allohvitseril 870, nooremohvitseril 1150 ja vanemohvitseril 1425 eurot. 750-eurost palka teenival kaitseväelasel jääb pärast maksude tasumist kätte alla 600 euro.
Arvestatav põhjus
Seda palka ei saa pidada kuigi motiveerivaks ja seega on kaitseväe korterite madal üürihind arvestatav põhjus riigi teenistusse jäämiseks. „Ammu on olnud mõtteid ära minna, aga kui nüüd see üürihind tõstetakse sinna, kus muude korterite üür, siis pole enam küsimust ka,” ütles Tartus 40-ruutmeetrises kaitseväe korteris elav kaitseväelane, kes oma nime lehes avaldada ei soovinud. Ta maksab korteri eest üüri kümme eurot, millele lisandub olenevalt aastaajast kuni paarisaja euroni ulatuv kütte-, elektri- ja veearve. „Saan kätte veidi üle kuuesaja euro. Naine pole laste kõrvalt tööle saanud, nii et üksi teenin. Mul on auto ka, ja mitte sugugi uus auto, aga kui nüüd peaks hakkama üüri maksma kakssada või kolmsada eurot, nagu muidu siin makstakse, siis peaks autost loobuma, et päris vee ja leiva peal ei peaks elama. Aga siis ma juba pigem lähen kusagile mujale tööle ka,” lisas ta.
Kaitseväe ja kaitseministeeriumi poolt vaadatuna tähendavad soodsad üürihinnad aga pidevat kahjumit. See pole jäänud märkamata ning üürihinna tõus on kaitseväelasi kummitanud juba 2008. aastast saati.
Siis tegi rahandusministeerium kaitseministeeriumile ettekirjutuse, mille kohaselt tuleb kaitseväele kuuluva ligi 700 korteri üürihinnad viia turutasemele.
Audit nurises
Kaks aastat hiljem osutas kaitseväe korterite üürihinnale riigikontrolli audit, mis nurises, et „kehtiv üüritasu ei taga riigivara majanduslikku säilimist kaitseväes”, kuna kaitseväe korterite kulud ületasid 2009. aastal tulusid 80 000 euro võrra aastas.
Praeguseks on käärid tulude (mis pole kasvanud, sest üürihind on jäänud samaks) ja kulude (mis on amortisatsiooni ja remondivajaduse tõttu ilmselt kasvanud) vahel tõenäoliselt veelgi suurenenud.
Siiski rahustab kaitseministeerium elanikke sellega, et üürihind tõuseb vaid siis, kui tõuseb kaitseväelaste palk.
„Lähtuvalt riigivaraseadusest on kaitseministeeriumil riigivara valitsejana kohustus kord viie aasta jooksul hinnata tema valitsemisel oleva hoonestatud kinnisvara, sealhulgas ka eluruumide kasutamise otstarbekust,” vahendas kaitseväe pressesindaja kapten Evert Paas Eesti Päevalehele kaitseväe peastaabi selgitust korterite hindamise kohta.
„Kaadrikaitseväelaste üürihinnas ei toimu kindlasti muutusi enne, kui on aset leidnud kaadrikaitseväelaste palgatõus,” kinnitas Paas ja lisas, et kaitsevägi teavitab kõiki üürnikke hinnatõusust vähemalt ühekuulise etteteatamisega.
„Kas see tähendab siis nüüd seda, et kui peaks natuke palka juurde saama, siis tõuseb kohe üür ka? Siis on ju nii, et ühe käega antakse kommi ja teise käega vastu vahtimist,” vihastas peastaabi vastusega tutvunud kaitseväelane. „Praegu ei oska küll midagi ko
he arvata, aga eks elame ja vaatame, kuidas läheb. Küllap leiab muud töökohta ka, kui siin ikka väga kibedaks läheb,” nentis ta.
KINNISVARA
Korterid on peamiselt Tallinnas
- Kaitseväele kuulub 623 korterit, neist 313 Tallinnas. Fotol asuv maja on Tallinnas aadressil Maleva 1.
- Pealinnas asuvad korterid peamiselt Mustamäel ja Põhja-Tallinnas.
- Mujal Eestis on kaitseväe kortereid Tartus, Pärnus ja teistes linnades.
- Kaitseväes on ligi 3000 kaadrikaitseväelast, seega jagub soodsaid kortereid vaid viiendikule kaitseväelastest.
- Korterid on üsna suured: Tallinnas on 313 korteri peale elamispinda 15 897 ruutmeetrit ehk keskmiselt on ühe korteri suuruseks 50 ruutmeetrit.
- Kui praegu tuleb sellise korteri eest tasuda üüri 16 eurot, siis juhul kui korteri üür kasvaks turuhinnale vastavaks, kujuneks kuuüüriks 365 eurot.
- Riik teenib kaitseväe korterite üürilt umbes 7900 eurot kuus ehk 95 000 eurot aastas.
- Üür ei suuda katta korterite ülalpidamise kulusid.
- Riigikontrolli andmetel ületasid 2009. aastal kulud tulusid 80 000 euro võrra.
Piirivalve pensionäridele tõusis üür kümnekordseks
Kui kaitseväes seisab üürihinna tõus alles ees, siis piirivalvuritel tuli sama läbi teha juba 2008. aastal. Erukolonel Hannes Toomsalu küll kinnitas, et vajadusel on kaitseväe pensionärid valmis oma õigusi kaitsma, kuid 2008. aastal Saaremaal juhtunu näitas, et sealsed piirivalvepensionärid piirivalve peadirektori hinnatõusukorralduse vastu ei saanud.
Piirivalveameti peadirektori korralduse alusel tõsteti piirivalvele kuuluvate korterite ruutmeetri üürihind kümnekordseks. Hinnatõus puudutas neid piirivalve kortereid, kus elasid pensionile läinud piirivalvurid. Üüri tõsteti 4,5-krooniselt (29 eurosenti) ruutmeetri hinnalt 40 kroonini ehk 2,56 euroni ruutmeetrist. Seega oleks näiteks 50-ruutmeetrises korteris elav pensionär pidanud maksma senise 14,5 eurose üüri asemel 128 eurot kuus. Piirivalveameti peadirektori korralduses põhjendati hinnatõusu vajadusega korrastada riigivara kasutamist. Kuressaare pensionile läinud piirivalvurid pidasid aga sellist hinnatõusu ebaõiglaseks ja otsustasid piirivalveameti peadirektori korralduse vastu kohtusse minna. Kohtuniku ette asi siiski ei jõudnud, sest kaebajad võtsid oma avalduse tagasi.
„Nad pöördusid küll kohtusse, aga võtsid hiljem hagi tagasi. Nendega sõlmiti kohtuväline kokkulepe ja nad omandasid kõnealused korterid,” meenutas politsei- ja piirivalveameti pressesindaja Martin Luige nelja aasta tagust konflikti.
