Veeteede Amet, kes Keri tuletorni haldab, on selle rekonstrueerimiseks riigieelarvest raha taotlenud juba kaks korda. Nüüd on palvele lõpuks vastatud.

"Veeteede Amet on väga rõõmus, et meile eraldati raha ajaloolise meresümboli taastamiseks. Keri tuletorni rekonstrueerimine on olnud meie prioriteet juba mitu aastat. Keri on lisaks Läänemere ühele vanimale toimivale navigatsioonimärgile ka hindamatu kultuuriväärtusega. Nüüd on lootust, et peale rekonstrueerimist saab selle avada ka külastajatele, nagu on tehtud mitme teise tuletorniga üle Eesti," ütles ameti peadirektori asetäitja Kaidi Katus. Tänaseks on Eesti 41st töötavast tuletornist külastajatele avatud 12.

Keri tuletorn on valitud ka Rahvusvahelise Meremärkide ja Tuletornide Administratsioonide Liidu poolt maailma TOP 100 silmapaistvamate ja erilisemate tuletornide hulka.

"Keril on sajandite pikkune ajalugu, mida tuleb säilitada veel ka järgnevateks sajanditeks. Praegu on Keril asuv muinsuskaitse all olev tuletorn varisemisohus ning valitsus nägi, et selle jaoks pidi lisarahastuse võimaldama," märkis majandus- ja taristuminister Taavi Aas. "Keri on Eesti merenduse ajaloos mänginud tähtsat rolli, olles pikalt heaks orientiiriks ranniku lähedal navigeerimiseks," lisas Aas.

Nüüd, peale positiivset otsust raha eraldamise kohta, hakkab Veeteede Amet ette valmistama tuletorni rekonstrueerimist, mis koosneb mitmest etapist. Esmalt tuleb uuendada Muinsuskaitse eritingimusi ja teha tehnilise seisukorra ekspertiis. Seejärel saab hakata koostama ehitusprojekti. Rekonstrueerimistööde täpsem maht ja maksumus selgub peale ehitusprojekti kinnitamist.