Foto: Riigiarhiiv

Erinevalt 1980. aasta pöördumisest, mida allakirjutanute arvu järgi hakati nimetama 40 kirjaks, on veerand sajandit tagasi koostatud loovharitlaste üleskutse teenimatult vähe tähelepanu saanud.

Heinz Valk räägib mulle, et enne 19. veebruaril Rahva Hääles ilmunud 49 allkirjaga kirja oli õhus palju kuulujutte – räägiti KGB eriväeosadest, mida Tallinnasse tuuakse ning hoonetesse ja hoovidesse peidetakse. Jutud võimendusid, keegi juba nägigi “neid”.

Ja nagu Valkki ütleb: midagi toona Tallinna tänavatel tõesti toimus, ilmus turskeid talvejopedes mehi, kes käisid niiviisi paari kaupa ja põrnitsesid eriti just meeskodanikke. Need polnud ilmselgelt kohalikud.

Stalinistid ja natsionalistid

Jaak Allikul oli tekkinud mõte kirjutada üks rahustav kiri, et vaigistada mõlemaid pooli − nii rahvuslasi, kes surmapõlglikult tänavale läksid, kui ka võimude organiseeritud tumedaid horde.

Kiri läks vist asja ette, seda enam et see ilmus samas lehes Mihhail Gorbatšovi NLKP Keskkomitee pleenumil päev varem peetud segase pealkirjaga kõnega “Revolutsioonilisele uutmisele uuendamise ideoloogia”, mis võttis enese alla pea 2/3 kogu lehe mahust ja manitses demokratiseerimisprotsessi tõsiselt võtma.

Maaleht uuris asjade käiku kirja autorilt Jaak Allikult, praeguselt riigikogulaselt.

Avalehele
7 Kommentaari