Üksi oma majas Kose-Uuemõisas elav Asta Ehandi annab silmad ette endast poole noorematelegi naistele. Milles, küsite? Neid asju on palju, tean mina, kuna käisin daamil külas. Alustame või viimasest – daamiks ei sünnita, selleks saadakse.

“Ära minust liiga peenelt kirjuta!” hoiatab Asta. “Ma olen tagasihoidlik inimene,” põhjendab ta naerdes.
Mida oodata üksiku kõrges eas inimese elamisest? Aastakümnete kaupa kokku kuhjatud ajast ja arust asju? Pleekinud selgadega raamatuvirnu? Rohupudeleid ja lääpatallatud karvaste susside rivi? Paeltega kokku seotud postkaartide pakke ajast, mil postkaarte veel saadeti? Ha-ha-haa! See kõik võib ju kusagil olla, aga mitte 93aastase Asta kodus.

Avalehele
52 Kommentaari
Loe veel: