Nädala lõpus stardib Maalehe ja Germalo reis Türki. Selles riigis kohtuvad ida ja lääs, ristuvad Euroopa ja Aasia. Reisilistel saavad oma silmaga näha kuulsaid Trooja ja Ephesose varemeid, külastada värvikirevat Türgi basaari, kümmelda ehtsas Türgi saunas ja nautida luksusliku sultanipalee idamaist ...
Arhitekti ja muinsuskaitsja Fredi Tompsi (95) lugudest saaks kokku kriminaalse põneviku, peaosalisteks nõukogude oludes tegutsev muinsuskaitsja ja valvas julgeolekumees. „Me taastasime ju endist Eestit!“ räägib Tomps. „Seepärast olimegi Vene võimule pinnuks silmas.“
Putukate väljatulek talvituskohtadest on sel kevadel olnud üsna tavapärane, aga heitlik ilm sunnib neid alalõpmata jälle peitu pugema.
Kevadise heitliku ilma kohta leiab meie rahvapärimusest põneva viite: „Kui piale jüripäeva seisis viil kaua külm, siis öeldi: käokülm või käovilu.“ Üllatav, aga selle ütlemise juured võivad ulatuda merede taha Iirimaale.
ETV kuldaegade diktor ja saatejuht sai 70. Jättis just äsja töö ehitustarvete poes ja lubab hakata logelema. „Välimusega teenisin leiba teles, muudes ametites ikka sellega, mis mul kahe kõrva vahel on.“
Džässlaulja Kadri Voorandi jaoks on maatöö see, kui ta viimistleb Lahemaa rannakülas sajandat korda oma valmivat uudisteost. Aga naudib ka seda, kui jääb aega riisuda lehti või niita muru. Ja mis puutub võitlusse hiirtega, on tal varuks vägagi loomingulised võtted.
„Vaimuelu“ saates on Jaan Tammsalu külaliseks David Vseviov, kellega tuleb juttu Venemaal toimuvast laiemalt, samuti sellest, mis toimub Venemaal kirikus, millistest kanalitest praegu Venemaa kohta infot saab ning kuidas seda hinnata.
Laululoojad Tõnis Mägi ja Jaan Tätte on mõjutanud meie elusid. Kuidas? Ja miks just need mehed?
Milline oli ilm aasta tagasi? Aga mullu jaanipäeval? Ei mäleta? Meteoroloogia värske aastaraamat tuleb appi. Aastaraamatuist saab uurida viimaseid andmeid ka meie veekogude, soode ja metsa kohta.
Eesti film on nagu oma s*tt – jälk, aga ikka vaatad. „Tulnukas 2“ näitab selgelt, et see ütlus peab endiselt paika.
Briti professor, kelle saateid on näinud 250 miljonit vaatajat, hoiab käes Saaremaa 3. sajandi kuldset madu. Siis ilmub kaadrisse 14. sajandil Tallinnas surnud katkurott... Need on hetked tema värskest, Eestit tutvustavast saatest.
Kui hästi tunned kirjanik Andres Vanapat, kelle sünnist möödus 2. aprillil sada aastat?
Suur mõttemängur, absurdimeister Andres Vanapa saanuks 2. aprillil 100aastaseks. Niisama palju kui kirjaniku loodud luule, aforismid, novellid ja romaanid, väärib mäletamist tema ülimalt värvikas, suisa lummav isik.
Peipsiääre vallas Pala laululaval tehakse 2. juunil ajalugu: teoks saab esimene laulupidu, kus kõik laulud kõlavad kodavere keeles. Muu hulgas tulevad kodavere keeles ettekandele tuntud levilaulud.
Veebruaris alustas Kanal 2 ekraanil tõsielusari „Sellest saab meie suvi“, kus kaheksa vallalist asusid otsima kaaslast, kellega veeta ilus Eestimaa suvi ja miks mitte kogu edasine elu. Nüüd on käes sarja viimane saade ja selgub, kas osalejad leidsid armastuse või mitte.
Igal kevadel sean sammud kohtadesse, kus talvel olen näinud palju märke põtradest. Nii mõnigi kord tulen tagasi uhke sarvega või koguni mitmega.
Biograafiline draama „Maria Montessori“ toob vaatajani ühe ajalugu muutunud naise loo. Selles on palju kirge ja pühendumust, aga ka isikliku elu loobumisi ning pingelist võitlust oma ideede eest.
Arvo Sirendi – põllumees, teadlane ja poliitik. Veel ühe üllatavagi tiitli on kaasteelised täna 85aastaseks saavale Sirendile lisanud – agraarfilosoof.
„Vaimuelu“ saates on külaliseks lavastaja, teatripedagoog ja hingehoidja Katri Aaslav-Tepandi, kes räägib Jaan Tammsalule, kuidas tema elukäik päädis kesikka jõudes üht-äkki teoloogiaõpingutega ning mida loovat usus leida on.
Eesti teatri vaieldamatu suurkuju, teatriuuendaja, lavastaja ja näitleja Jaan Tooming suri 5. aprillil kell 1.20. Ta jõudis saada 78aastaseks. Lahkus mees, kes oli nii elus kui ka teatris uunikum – ainuke, ainulaadne.
Eesti teatri vaieldamatu suurkuju, teatriuuendaja, lavastaja ja näitleja Jaan Tooming (28.03.1946-05.04.2024) on mees, kes on nii elus kui teatris olnud uunikum. Taasavaldame artikli, mis ilmus 2021. aasta märtsis, mil Jaan Toomingal täitus 75 eluaastat.
Esimesel aprillil suri 110 aasta vanuselt kõige vanem eestlane Ottilie-Armilde Tinnuri. Maaleht jõudis veel aasta algul teha naisega ka viimase intervjuu. Lugu ilmus esimest korda 19. jaanuaril.
„Vaimuelu“ taskuhääling pakub kuulamiseks Jaan Tammsalu mõtsiklust ülestõusmispühadel. „Minult on küsitud, kas praeguste raskete aegade tõttu üldse on õige aeg avalikult rõõmu välja näidata,“ räägib Tammsalu. „Vastus on kindel jah!“
President Lennart Meri saanuks 29. märtsil s95aastaseks. Tema pärandi hulgas on ka soome-ugri rahvastest tehtud dokumentaalfilmid. Filmid, mis sündisid takistuste kiuste. Filmid, millest on mällu sööbinud näiteks kõnelevad luud ja šamaanitrummi kõmin.
Lastearstid näevad, et ülekaalulisi koolilapsi on juba ligi kolmandik. Nii läks ka 12aastase Carliga – kaal hakkas pärast kooli minemist kasvama. Eks ikka astuti klassikaaslastega poest läbi, võeti popkorni, jäätist, limpsi... Eelmisel sügisel näitas kaal 70 kg, kuigi normaalne olnuks 45 kg. Lasteha...
Pühapäeval, 7. aprillil alustab ETVs kodumaine reisisari „Veetee“ uut hooaega.
Kui aus olla, siis mina küll tahaksin Vene aega tagasi, kirjutab Andrus Kasemaa oma raamatus „Au kolhoosikorrale!“, ja lisab, et tahab kogeda seda tunnet, kui oled kolhoosi liige selle hiilgeajal.
Teatripäeval, 27. märtsil kuulutati Tartus Eesti Rahva Muuseumis välja Eesti teatri auhindade laureaadid 2023. aasta loomingu eest. Nimeliste auhindadega tunnustati ka pikemaaegset silmapaistvat teatritööd.
AJALOOLINE MATUS 26. märtsil 1953. aastal maeti Tartus kirjanik Oskar Luts. Kõneainet andis mees linnaelanikele juba oma eluajal, tema matus on rahvasuus saanud aga lausa legendi mõõtmed.
