Vana võte õhuniiskuse suurendamiseks on märgade käterätikute asendamine radiaatoritele. Paraku pole radiaatoritel vedelevad rätikud suurem asi vaatamisväärsus. Veel on võimalus osta spetsiaalne õhuniisuti või panna toalillede juurde tilluke toapurskkaev.

Õhuniiskust saab tõsta ka taimi piserdades. Tehke seda sooja, 37–40kraadise veega. Vesi olgu puhas, et lehtedele ei jääks veeplekke. Kõige lihtsam on selleks kasutada keedetud ja jahutatud vett. Pihustatav vesi ei jäta taime lehtedele plekke.

Lisaks neile võimalustele võib kõik toalilled kokku koondada ja asetada nende alla kõrgemate servadega kandiku. Enne kui taimed kandikule panete, täitke see ääreni kruusaga. Asetage lillepotid kruusale ja valage seejärel kandikule vesi. Selle tulemusel hakkab märjast kruusapinnast vesi aurustuma ja see loob taimede ümber sobiva mikrokliima. Aeg-ajalt tuleb aga kontrollida, ega vesi pole otsa saanud, et seda siis juurde valada.

Asalea vajab talvel erihoolt

Nagu enamik talviseid õitsejaid, vajab ka asalea rikkalikult valgust ja tavalisest toatemperatuurist paari kraadi võrra madalamat temperatuuri, et pikemat aega õitseda. Kui uusi pungi enam ei moodustu, vähendage kastmist järk-järgult, laskmata samas juurepallil läbi kuivada.

Asalea harude kärpimine jätke aga kevadeks, sest see loob eelduse, et taim jõuaks sügiseks rikkalikult õiepungi moodustada.

Vanarahva talvist ilmatarkust

  • Tikub tihane ulualla, on kõva pakast oodata. Samuti kaovad pakase eel muidu vilkalt söögilauda külastavad linnud.
  • Kui kuul on ring ümber, tõuseb tuul ja tuleb sadu, rebase haukumine kuulutab aga tuisku.
  • Heledalt säravad taevatähed ennustavad selge ja külma ilma püsimist.
  • Kui lumi katuselt alla tuiskab, läheb sulaks, ilma soojenemist talvel ennustab ka kohisev mets.

Õunavaru vajab ülevaatust

Alates jaanuarist võiks kord nädalas üle vaadata säilitusõunte tagavara. Eriti hoolas olge just nende õunasortidega, mis püsivad ilusad veebruari-märtsini. Ülevalminud viljad hakkavad kiiresti mädanema, tekitades niiskust, mis soodustab seeneoste arengut. Haigustunnustega õunu saab aga pärast plekkide eemaldamist veel toiduks tarvitada, kuid rohe- ja hahkhallitusest kahjustatud viljad on seeneniidistikust tervenisti haaratud ja sellised hallitusemaitselised õunad enam süüa ei kõlba.

Ärge jätke lindude söögimaja unarusse

Kui olete linde toitma hakanud, jälgige, et see pikemaks ajaks tühjaks ei jääks, eriti siis, kui väljas on külmad või tuisused ilmad. Kui teie söögimaja külastavad tihased ja rähnid, pange sinna rasva või pekki. Varblased, talvikesed ja rohevindid söövad meelsasti teravilja, seemneid armastavad aga kõik linnud. Kuivtoitu võiks enne immutada toiduõliga, see väldib toidu külmumist.

Turgutage tervist vürtsidega

Külmetusnähte leevendavad hästi nii kaneel, ingver kui tšilli. Ammutuntud tõde on, et haigus tuleb välja higistada. Kui võtate sisse korraliku annuse tšillit, tekib nn maitsmismeelel põhinev higistamine. Tuline tšilli paneb higistama, pisarad voolama ja nina tilkuma, vereringe kiiremini tööle. See kõik olevat tervisele väga kasulik.

Ingver aga on värskendav, tuline, aitab köha, külmetuse ja isegi kõrge vererõhu puhul ning mõjub hästi maole ja silmadele.

Tervistav tee

  • 1 l vett
  • 1 tl jahvatatud kaneeli
  • 1 tl jahvatatud ingverit
  • 0,5 tl nelki

Valmistage kuumast veest ja vürtsidest tõmmis ning jooge siis, kui see on 5–7 minutit seisnud.