“Ajujaht” – aitab suurelt unistada
“Ajujaht” aitab inspireerida noori, kelle elu unistus on edukaks saamine. Saadete käigus selgub, mis on äri ja kust otsast sellega alustada.
Formaadi autor ja vastutav toimetaja Marii Karell ütleb, et saate eesmärk on eluliste näidete kaudu selgitada, kuidas kümme noort äriettevõtet üritavad turumajandussituatsioonis end kehtestada ja ellu jääda, selgemaks saab kindlasti ka, kuidas oma unistuse täitmist alustada.
Vastused küsimustele
Marii Karell toob mõned näited: “Olete tüdinud müntide ükshaaval kokku lugemisest? Teie kassile ei meeldi ükski liiv, mida olete talle liivakasti valanud? Te ei tea, kas olukorras, kus väljas sajab kordamööda nii lund kui vihma, tuleks lapse tarvis võtta kasutusele kelk või vanker?”
Ja lisab, et kui kas või ühelegi neist küsimustest saab vastata jaatavalt, on vaatajal vedanud, sest “Ajujahis” otsitakse lahendusi nii neile kui ka paljudele teistele muredele.
Ja vastustega astuvad “Ajujahi” žürii ette noored, hulljulged ning maailma vallutamist ootavad algajad ärihaid.
Kõigest kahe päeva jooksul esitletakse selleaastasele “Ajujahi” žüriile sadat intrigeerivat mõtet, edasi pääseb neist 25, kusjuures igaühe looja loodab saada miljonäriks.
Igas “Ajujahi” saates saavad võistkonnad kaks konkreetset ülesannet, mis on otseses kokkupuutes igapäevase äritegevusega: mõelda välja oma brändi nimi, müüa oma toode maha nn tädi Maalile, leida endale investor, kes toetab ettevõtmist saja euroga jne.
Ülesannete sooritamist jälgib kaamera, nii et vaataja näeb, kui raske on äris ellu jääda, millised emotsioonid tabavad proovijaid õnnestumistes/ebaõnnestumistes ja milliseid õppetunde jagab iga järgnev samm või katsumus.
Esimeses saates tuuakse päevavalgele idee toota elektrooniline mündihoidja ja testitakse uut Eesti kassiliiva, mis on tehtud puidust. Samuti näidatakse masinat, millega saab oma last edukalt sõidutada nii lumel kui asfaldil. Ning kuidas lukustada ratast nõnda, et seda iial ära ei varastataks. Jpm.
Lisaks pakutakse välja idee tuua WCdes kasutusele aine, mis muudaks vee potis vahuks; tehakse sõna otseses mõttes viiel moel selgeks, kuidas käituda vana puiduga ning näidatakse innovaatilist tekimängu, mis on mõeldud väikelastele.
Kolmandas saates valib žürii välja kümme paremat, järgmistes saadetes hakkab aga iga nädal üks võistkond konkurentsist välja kukkuma. Viimase ponnistusena tuleb kuuel finalistil end tõestada žürii ja televaatajate ees. Milline neist ideedest väärib peaauhinda, selgub 2. mail otse-eetris. Siis saavad televaatajadki võitja selgitamisel žürii otsust mõjutada, sest avatakse telefonihääletus.
Omad kangelased
Õpetaja ja suunaja rollis on kuueliikmeline žürii. Selle koosseisu kuuluvad endine hansapankur miljonär Heldur Meerits, miljonär ja Riigikogu liige Andrei Korobeinik, miljonär ja ärimees Priit Alamäe, miljonär ja kultuurimetseen Indrek Kasela, tippjuht SEB pangast Mart Maasik ning tippjuht EASist Krõõt Kilvet.
Žüriiliikmed on ühelt poolt eksperdid ja nõuandjad, kuid teisalt ka teravad kriitikud. Nemad otsustavad, kas ikka kõik võistkonnad on oma ülesannet tõsiselt võtnud. Ülesandeid hakkavad täitma kümme võistkonda, kellest üks iga nädal žürii poolt välja hääletatakse.
Marii Karell lubab, et saatesarja keskmes on eelkõige inimesed. Seda sellepärast, et televaatajale ei jääks “Ajujaht” mingiks kaugeks vaid äriasju selgitavaks saatesarjaks. Ja et vaatajal oleks noortest, kes tahavad oma ideedega minna maailma vallutama, täielik ülevaade, käiakse osalejatel kaameraga kodus külas ning räägitakse nende vanaemade, õpetajate ja klassikaaslastega, vaadatakse koos üle säästud ning veendutakse ühiselt, et väljapakutud idee ongi see Eesti Nokia, mis võiks maailmas läbi lüüa.
Nõnda tekivad saatesse kangelased, kellele vaatajal on võimalik kaasa elada ja pöialt hoida.
“Ajujahi” meeskond
- Saatejuht Urmas Vaino.
- Formaadi autor ja vastutav toimetaja Marii Karell.
- Režissöör Märten Vaher.
- Produtsent Piret Priisaar.
