Poisikesena veetis Andrus Vaarik koos venna ja poolvennaga suved maal mere ääres, sest igasuguseid lastele mõeldud laagreid ta vihkas.

“Elu maal oli lõbus. Meie majas toimusid tihti kohtumised nii-öelda pärismaalastega. Oodati ilma, mängiti kaarte ja võeti viina. Leiva tõi lauale ju kala, aga kalaleminekuks pidi sobivat ilma mõnikord päevade kaupa ootama. Mu isa suvila oli ootamiseks väga sobiv koht,” mäletab Andrus siiani. Ja lisab, et pearulikkust on Pivarootsi kandis alati olnud rohkem kui surmtõsist Andrest.

Avalehele
100 Kommentaari
Loe veel: