Raivo Tiikmaa/ERR ARHIIV

Näitus “Balti kett 30: üks ajalugu, kaks miljonit lugu” avatakse 23. augustil retropeoga Telliskivi loomelinnakus asuvas 50 meetri pikkuses nn ajakoridoris. Loomulikult viib see õhtu tagasi aastasse 1989. Kõik sel aastal sündinud saavad näitusele tasuta.

Täpselt sama õhkkonda nagu 30 aastat tagasi – inimesed jäid pärast Balti ketti ööni maanteede äärde, laulsid, jutustasid, kuulasid muusikat – loodetakse ka nüüd. Diskotelgis võib nautida ajastule omast muusikat ning vaadata videoid, mitmed artistid mängivad nii oma hitte kui ka laulva revolutsiooni aegseid muusikapalasid.

Igaühe lugu

Loomulikult pole Balti keti näitus aimult koos rõõmustamine, see meenutab vabanemise ühe tipphetke kõrval ka 80 aasta tagust salajast Molotovi-Ribbentropi pakti, mis viis Eesti, Läti ja Leedu okupeerimiseni Nõukogude Liidu poolt.


Ükskõik kui imeline ja ühendav ja ülendav oli Balti kett, ei saa seda korrata ega taasluua, sest see on oma ajastu peegeldus.

Erinevalt tavapärasest põhineb näitus nn tavaliste inimeste lugudel ja juhatab külastajad heli- ning mälumaastike kaudu mõtlemapanevale rännakule 30 aasta tagusesse päeva, mil kaks miljonit inimest Eestist, Lätist ja Leedust ühendasid 600 kilomeetri ulatuses käed.

Lugude korje korraldas Eesti Rahvusringhääling, kogutud mälestused – igaüks omamoodi eriline – annetati Vabamule. Nende põhjal valmiski Tallinnas Telliskivi loomelinnaku ajakoridoris asuv näitus, mis on Balti keti aastapäevast alates avatud iga päev kell 12–20 novembrikuu lõpuni.

Ajakoridori idee sündis okupatsioonide ja vabaduse muuseumi Vabamu, Motor Agency ja kunstnik Mae Kivilo koostöös, projektijuht on Kata Maria Metsar. Mõiste “ajakoridor” on viide näituse ülesehitusele – see taasloob kronoloogiliselt Balti keti sündmustiku 23. augustil 1989, külastajatel on võimalus otsekui sellesse päeva tagasi minna. “Soovisime näidata, kuidas ajalugu tehakse iga päev,” selgitab Metsar.

Kett sinu kodus


Me tahame jagada Balti keti lugu kõikide eestlastega, see on meie ühine ajalugu.

Näituse asukoht leiti pärast hulka rännakuid. Eesmärk oli ajastu hõnguga ruum, mis on piisavalt suur ja samas publikule ligipääsetav. Niisuguseid käidi otsimas ka piirkondades, kus inimkett päriselt läbi lookles.


“Juhuse tahtel jõudsime lõpuks Telliskivi loomelinnakus 50 meetri pikkuse nn ajakoridorini. Juba esimesel külastusel saime aru, et näitus sobib sellesse ideaalselt,” nendib Metsar.

Otsekui kompensatsiooniks asjaolule, et näitus siiski Tallinnas avatakse, on seda võimalik taasluua ka iga ketis seisnu koduvallas. Nimelt on Vabamu loonud väljaprinditava lahenduse rahvamajadele, raamatukogudele ja koolidele.

“Me tahame jagada Balti keti lugu kõikide eestlastega, see on meie ühine ajalugu,” kinnitab okupatsioonide ja vabaduse muuseumi Vabamu direktor Keiu Telve. “Oleme välja mõelnud erilahenduse ka koolide kunstitundidesse, et lapsed saaksid teha oma Balti keti näituse.”

Ka ootab muuseum endiselt Balti keti teemalisi mälestusi, samuti teavet elamusliku looga esemete kohta. Neid võib saata 30. novembrini aadressil info@vabamu.ee.

Balti ketist on Metsari sõnul väga palju õppida, eelkõige seda, kuidas iga üksiku panus on parema homse loomise nimel ääretult oluline ning kuidas rahumeelse meeleavaldusega ühise asja eest väljas olles on võimalik ajaloo kulgu muuta. “Samas, ükskõik kui imeline ja ühendav ja ülendav oli Balti kett, ei saa seda korrata ega taasluua, sest see on oma ajastu peegeldus,” tõdeb ta.