Rahvas oli 1989. aasta 9. novembri õhtul Berliini müüri juurde jõudes väga otsustavas meeleolus – mõttetu takistus Ida- ja Lääne- Saksamaa vahel peab kaduma! Reuters / Scanpix

Betoonist müür koos okastraadi, valli, kraavi, teravate metallorade vööndi, signalisatsiooni, miinide ja arvukate piirivalveseadmetega kuulus kaht Saksamaad eraldava kaitseehitiste ja piirirajatiste vööndisse. See kulges ca 500 km pikkuselt mööda Saksa DV piiri, müür Berliinis oli 43,1 km pikk.

Ehitustööd algasid täiesti ootamatult 13. augustil 1961. Põgenike probleemiga maadlev Saksa DV liider Walter Ulbricht ütles ajakirjanikele kaks kuud varem: "Keegi ei kavatse mingit müüri püstitada!" See oli esimene kord, kui kasutati tabavat hüüdnime "müür" vastavas kontekstis. Saksa DV juhtkond ei näinud hulk aega ühtegi muud võimalust, kuidas tõkestada oma kodanike massilist lahkumist Saksamaa Liitvabariiki. Ainuüksi 1961. aasta jaanuarist kuni augusti alguseni põgenes Saksamaa idaosast ligikaudu 160 000 inimest.


Avalehele
4 Kommentaari
Loe veel: