Mul takkajärele ükskõik. Mind oleks võidud ka presidendiks hüüda. Ja hüütigi.
 Tohoh! See amet jõudis Eestimaale alles pool sajandit hiljem. Teie tegemised jäid rohkem ikka tsaariaega, lausa kolme alla korraga. “Bože tsarja’d…” jõudsite laulda nii Nikolaile kui ka kahele Aleksandrile…
 Kuidas võtta… Sellesama tsaari, Aleksander II ajal valiti mind Pärnu Eesti Põllumeeste Seltsi ja Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi presidendiks. Eesti rahvas elas tollal ju enamasti maal. Ja kui kaks sellist suurt seltskonda sind oma presidendiks peavad… Järgmise Aleksandri ajal sain Hurda asemel veel Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks ka. Nii et ikka president, mis sest, et tsaari ajal…  
Eks teile ole antud muidki nimetusi. Koguni Balti Robespierre’iks on teid nimetatud.
 Kes see nõndamoodi nimetas?
 Ah, oli üks tsensor.
 Et tal keel kurku kinni jääks! Mina ja Robespierre? Kui ma üldse kellegi moodi tahtsin olla, siis oli see Garibaldi. Pihtisin sellest oma armsale Juliele ka ühes kirjas – kuidas Garibaldi sõjamehena oma naist seljas kandis… Minu Julie oleks sama väärt olnud ja oma vastamistes andis tema seda ka igati tunda.