Külm sõda oli NSV Liidu annekteeritud läänealadel tihti hoopis kuum sõda, mis nõudis inimelusid. Õppusi peavad Balti piirivalveringkonna piirivalvurid. Foto: Eesti Filmiarhiiv

Ehkki orienteeruvalt 1947. aastal alanud ja Nõukogude Liidu lagunemisega 1991. aastal lõppenud eelmine külm sõda ei kasvanud üle otseseks “kuumaks” sõjaks kahe superriigi vahel, nõudis pingeolukord siiski tuhandeid inimelusid ka okupee­ritud Eestis, kirjutab Tartu Üli­kooli ajaloo ja arheoloogia instituudi dotsent Olaf Mertelsmann Eesti Ajalooarhiivi värskelt ilmunud toimetistes “Nõukogude Eesti külma sõja ajal”.

Suur osa külma sõja inim­ohvritest oli põhjustatud võidurelvastumisest, millega Stalin oli algust teinud õigupoolest juba 1928. aastal. Relvastusprogramm viidi nimelt ellu rahva tarbimisvõimaluste kahandamise hinnaga.

Avalehele
14 Kommentaari
Loe veel: