Eesti delegatsioon Rahvasteliidu teisel täiskogul Genfis 1921. aastal. Paremalt: August Schmidt, Jaan Lattik, Karl Robert Pusta, Ants Piip ja Ado Anderkopp. Foto: Eesti Filmiarhiiv
1920. aastal oli Eesti riigi välispoliitika põhisiht teistelt riikidelt de iure tunnustus ning pääsemine Rahvasteliitu. Mõlema eesmärgi täitmisel jagus suuri raskusi. Tartu rahuga saavutati tunnustus Nõukogude Venemaalt ja määrati kindlaks idapiir. Sama aasta suvel määrati kindlaks riigipiir Lätiga. Eestis töötas rahvaesindusena Asutav Kogu ning selle poolt ametisse kinnitatud valitsus, riigis oli kindel kord ning kehtis oma raha. Sellele kõigele vaatamata tuli omariikluse tunnustamine visalt. Kesksuvel tunnustas Eestit Soome, 1920. aasta lõpupäeval aga Poola. Ent Poola ei tahtnud de iure tunnustust kohe avalikustada.
Avalehele
1 Kommentaari
Loe veel: