Foto on illustratiivne. Foto: Andres Putting

Eriti väärtuslikud on kirjavahetused, mille puhul on alles nii saadud kui saadetud kirjad. Kui kahepoolne kirjavahetus ei ole säilinud, siis on ka ühe poole kirjad uurijatele väärtuslikuks allikaks.

„Oli vähe neid Eesti inimesi, keda ei oleks puudutanud küüditamised aastatel 1941 ja 1949 või põgenemine välismaale 1944. aastal. Kirjad olid ainukeseks võimaluseks pidada sidet pereliikmete või sõpradega, kes sattusid itta või läände,“ selgitab ERMi peaarhivaar Tiina Tael kogumisaktsiooni tausta.

Kirjad on oluliseks uurimisallikaks, kuna lisaks autobiograafilisele informatsioonile annavad nad teavet ümbritseva keskkonna ja sotsiaalsete olude kohta. Kuigi kirjades kirjutatakse enamasti isiklikust kogemusest, saab nende kaudu informatsiooni ka kollektiivsete hoiakute ja väärtushinnangute kohta.

Keerulistel aegadel kirjutatud kirjade vahendusel saab aimu sellest, millistest teemadest pidi vaikima ja millistest tuli kirjutada valitud sõnadega.