“Eestimaa uhkus” – andke häid vihjeid

Taas on kätte jõudnud aeg, mil TV 3 “Seitsmesed uudised” ootab rahvalt teavet lihtsatest inimestest heategijate kohta, keda detsembrikuus austada tänugalal “Eestimaa uhkus” – seekord juba üheksandat korda.

“Eestimaa uhkuse” formaat ja idee pärinevad Suurbritanniast, kus tänu­üritus toimus esimest korda üheksakümnendate lõpus.

Ettevõtmise üllas eesmärk ja pidulik teostus on võitnud inimeste südamed laias maailmas ning loomulikult ka Eestis, näiteks mullu oli “Eestimaa uhkus” aastalõpu eel vaadatuim saade. Tänavugi valib žürii rahva saadetud vihjetest kümmekond kangelast välja. Žürii esimees on Eri Klas. Galat juhivad Annely Adermann ja Märt Treier.

* * *

Saatejuhid Annely Adermann ja Märt Treier, olite mõlemad “Eestimaa uhkuse” sünni juures – kust see idee tuli?

Annely: Esimene jõudis vaatajate ette 2005. aastal, ja seda inspireeritult rahvusvahelistest kogemustest – nimelt oli see pälvinud väga sooja vastuvõtu mitmes riigis.

Lõplik otsus gala eetrisse tuua sündis aga pärast külaskäiku Leetu, kus just oli korraldatud esimene “Leedu uhkus”, mille üritusel osalesime. Tänu seal kogetud positiivsetele emotsioonidele saigi idee töösse pandud. Keegi ei teadnud tol hetkel, kuidas siinmail seda vastu võetakse ja millised on tulevikuplaanid.

Kuid tänu rahvale, saate tegijatele ja toetajatele austame tublisid inimesi tänavu juba üheksandat korda, mis on väärtus omaette.

Miks on seda ettevõtmist üldse vaja?

Märt: Et argielu meid maha ei murraks, vajame usku headesse ja edasipüüdlikesse inimestesse. Vajame headust nagu õhku ja vett, ihates ju ka salamisi nende kangelastega samastuda.

Eks ole vana tõde, et valides enda kõrvale rõõmsaid, õnnelikke ja pühendunud inimesi, aitame endas samasugust kapitali üles leida. Oleks see rõõm vaid pikema mõjuga ja me ei näeks ehtsat headust vaid telerist.

Meie ajastu ei pea omakasupüüdmatut mõtteviisi üldiselt enesestmõistetavaks, olen koguni kuulnud, et sageli mõeldakse heaoluriigis Taanis vabatahtliku töö all tasustatud tööd.

Aga selline rahaline mõtteviis kaotab midagi väga tähtsat, kaotab ehtsa ja pühendunud andmisrõõmu, mis omakorda tekitab meis enam tundeid kui saamisrõõm. Inimesed tahavad tegelikult olla head. Nad tahavad anda! Usun, et isegi halvad inimesed tahavad. Ja see saade tuletab kõigile meelde, et me ei ole endast andnud veel kõike ning et head on võimalik ära teha veel ja veel ja veel.

Vaatajahuvi gala vastu on olnud suur. Miks see inimestele nii korda läheb?

Annely: Võrdleksin gala tekitatud head energiat puhta õhu sõõmuga lämbel linnatänaval – lihtsalt ahmid sisse seda, mis on eluks tegelikult kõige tähtsam. Mõtlen just südameheadust, omakasupüüdmatust, abivalmidust – seda, mis pole meie argielus “trendikas”, kuid mille järele inimesed meeletult janunevad. Sellel galal on see kõik olemas, ja teadupärast ju tõmbabki armastus armastust ligi.

Märt: Kes ei tahaks lasta oma südamest läbi kilode viisi puhast rõõmu ja imetlust. Lisaks heategijatele osakem siin imetleda ka meeskonda ja heategijate häid ülesandjaid, kes nende inimeste leidmise, lugude jutustamise ja salvestamisega annavad samuti oma panuse paremasse Eestisse. Miks see küll nii peab olema, et hea ülesleidmine nõnda vaevanõudev töö on…

Kuidas hindate praegust olukorda Eestis, kas rohkem on headust või pigem lokkab negatiivsus?

Märt: Uued ajad peaksid meid õpetama ka uutviisi elama. Nüüd laotakse meie teele kõik, mis vähegi võib meis emotsioone äratada, nõutakse vaid, et me kõige selle hädahunnikuga tutvust teeksime ja taevaseid vägesid appi paluksime.

Paraku kipuvad halvad sõnumid tõesti leidma kergemini tee meie sisemusse. Aga siit alles elamise kunst algab. Negatiivsust ei ole, kui me seda ei näe.

Õnnetuseks on sama lugu positiivsusega. Peame ise olema arukad, et mitte lasta oma elul muredesse ära uppuda, sest muidu jääbki hea nägemata. Imetlen oskust näha nii heas kui halvas üksnes head. Ehk õpin selle kunagi ära ka ise.

Milliseid emotsioone gala teile kui saatejuhtidele kohapeal tekitab?

Annely: See on väga eriline tunne! Tunnistan, et juba ootangi seda, kuidas astun küünaldereaga ääristatud tänavalt, otse kargest talvest, Tallinna Reaalkooli sooja ja ärevalt erilisse
fuajeesse.

Sammun kleidi sahisedes treppidest ja jõuan rahvast täis saali ukse taha. Hetk, mil Märdiga lavale astume ja enne avatervitust pilgu esireas istuvatest kangelastest üle libistame, on meeletult ilus ja kirgastav.

Ma tõesti ei liialda, kui ütlen, et rahvas on me ees, süda avali, ja üle saali heljub pühaduseloor. Usun, et see kandub ka vaatajateni.

Märt: Mul on au suruda neile heategijaile meie kõigi nimel käsi pihku ja tänada. Võite arvata, et midagi sellist ei saa liigutustundeta teha.

---

ANNA TEADA

Oodatakse vihjeid

“Eestimaa uhkus 2013” ootab vihjeid tublide inimeste kohta e-posti aadressil eestimaa@ tv3.ee või postiaadressil “Eestimaa uhkus”, TV 3, Peterburi tee 81, 11415 Tallinn, aga ka “Seitsmeste uudiste” telefonil 622 0250.

---

ÜKS KÜSIMUS

Miks on “Eestimaa uhkust” vaja?

ELLE KULL

žürii liige

Sellel saatel on väga positiivne sõnum. Saame teada, kui palju elab Eesti eri nurkades häid, tublisid, lihtsaid, kuid samas erakordseid inimesi, kellest me midagi ei tea. “Eestimaa uhkuse” kaudu saame nendega tuttavaks.

Me oleme väsinud oma nn VIPidest, staaridest, poliitikutest, avaliku elu tegelastest. Tore on näha uusi tundmatuid kangelasi, kes on pärit meie endi seast. Usun, et just nende inimeste eeskuju julgustab ja tiivustab väga paljusid.

Liigutavaid lugusid on aastate jooksul olnud palju. Tugevalt mõjutab ka see emotsioon, mis tekib alles galal, kui näed oma kangelast vahetult, kohapeal. On inimesi, kes sööbivad aastateks hinge ja mällu. Üks selliseid on minu jaoks olnud pime tudeng Riho Roosioja, kes õppis iseseisvalt Tallinna Ülikooli magistrantuuris haldusjuhtimise erialal, spetsialiseerununa tööõnnetustele ja kutsehaigustele, et aidata teisi. Hiljem töötas Riho õppimise kõrval politseis andmesisestajana, vaatas läbi politseisse pürgijate CVsid jne. Kõlab ulmeliselt, kuid kui on tahe, on elus kõik võimalik.

Teine särav inimene oli üks lihtne, krapsakas ja rõõmus vanamemm, kes galale sõites oli esimest korda elus Tallinnas. Huumorimeelelt ja ütlemistelt ei jäänud ta Kihnu Virvele alla. See memm tegi elus lihtsalt igal sammul head.

Žürii valib, keda galal austatakse, välja nende inimeste kirjade järgi, kes meie uhkusi esitavad. Esialgu valib iga žüriiliige sõltumatult välja oma lemmikud. Seejärel lüüakse kõigi arvamused kokku. Enim punkte saanud osutuvad valituks. Vaieldakse sel juhul, kui mitut kandidaati on võrdselt toetatud.