Muidu oli raamatumess nagu ikka: soomlastel on oskus korralduses eelkõige oma­inimeste, s.t soome lugejaga arvestada. Kuigi pisut hõredam see raamatulaat tänavu tundus: ühtpidi on messikeskus suuremaks ehitatud, samas paistis, et kirjastused olid kuidagi väiksemate jõududega väljas, raamatuvahed said rutem läbitud. Sellegipoolest on see kõige suurem ja korralikum raamatumess, mis me käeulatuses peetakse. Eestis midagi võrdväärset ei toimu.

Raamat kui meedium on muutumas – elektroonilised kandjad nõuavad oma osa, rääkimata muutuvast lugemiskultuurist. Raamatute osa jääb paratamatult väiksemaks, teistsuguseks. Samas on võluv, et mess toimub käsikäes “Hea elu” (toidu ja veini) väljapanekuga ning muusikamessiga. Vähemasti road said sama palju tähelepanu kui raamatud: juuste-vorste-maiustusi sai mekkida, veiniala oli eraldi vaatamisväärsus. See justkui viitaks, et raamatulugeminegi on tänapäeval osa gurmeekultuurist. Mis teha.

Eelmisel aastal tulid eestlased välja eriti suurte jõududega: olime ise peakülalised. Ja seda märgati. Eesti programmi peakorraldaja Piret Saluri sõnul toimus siis oluline läbimurre. Kui aastaid on olnud eesti autorite publikuks esmalt estofiilid, Eesti-huvilised, keda on küll palju, kuid me tunneme ka juba nägupidi, siis 2011 sügisel murdis eesti kirjandus end “reasoomlaseni”.

Tänavu ilmus küll vaid paar uut tõlget. Ent väike visa kirjastus Moreeni vahendas soome lugejateni Jaan Krossi “Tahtamaa” (tõlk Jouko Vanhanen) ja Indrek Hargla Melchiori lugude teise osa (samuti Vanhase tõlge). Moreeni on uue turuletulijana näljane ja innukas: Kross on soomlastele juba vana tuttav, nagu oma klassik, Harglat alles avastatakse. Pühapäeva varahommikul esines Hargla messil täismajale.

Eestlaste trumbiks peab Piret Saluri teemaseminare, s.t põletavate-tänapäevaste teemadega vestlusringe. Ühel neist vestles teiste seas nt meie välisminister Urmas Paet Soome välisministri Alexander Stubbiga väikerahvaste võimalusest maailmas. Ära tuleb märkida, et korralduse poole pealt on meil soomlastest sõpradestm oderaatorite/publikumagnetitena ikka palju abi. Tuglase seltsi mees Tapio Mäkeläinen juhtis asju nagu vana kala, talle on viimastel aastatel lisandunud noor poeet Joni Pyysalo, kes on kursis uuema eesti luulega.

Maimu Berg suunas pühapäeval vestlusringi kunstniku positsioonist ühiskonnas, vestlesid Rein Lang, Sofi Oksanen, Tuula-Liina Varis (Soome kirjanike liidu esimees) ja Jan Kaus – muidugi on raske nii suurt teemat ühe seminariga hallata, aga vähemasti püsib see õhus, kõigi silma all. Kas loojal on mingi roll ühiskonnas, ja kas ta on selle rolli eest ära teeninud haigekassakaardi?

Eestlased jätkavad oma dessanti messile ka lähiaastatel, see on kindel. Edaspidi peaks siiski väljas olema ka oma raamatumüügiletiga (toidutootjad nt olid ise välja tulnud, äkki õnnestub ka me kirjastuste liidul?). Tähtis on mitte kaotada avardunud publikuringi. Meid juba oodatakse seal.