Ei eksi see, kes midagi ei tee!

TÕSI TAGA • JUHTUNUD LUGU • KUKALT SÜGAV MÕTE • LUGEJA KÜSIB • NITŠEVOOD • PAETISME • SAJANDITAGUNE NALI • TÕRRE PÕHJAST • LOOSUNGID • KARIKATUURID

JUHTUNUD LUGU

HEIKI RAUDLA Viljandist

Üks juhtunud lugu saadab mind kogu elu. See leidis aset palju aastaid tagasi. Olin siis kuuene.

Viibisin pargis ja kuulsin, kuidas üks naine kõva häälega hüüdis: “Kes soovib jäätist, tulge siia!”

Mina ja veel mõned inimesed läksid tema juurde. Naine jagas kõigile jäätist, aga kui järjekord minuni jõudis, küsis naine: “Aga kes sina selline oled?”

Sel hetkel mõistsin, et kõik inimesed minu ümber olid naise pereliikmed.

KUKALT SÜGAV MÕTE

ANDRES ÜLVISTE

Kui tsirkusenumber on leivanumber, siis saab nii tsirkust kui leiba ju ühe hoobiga.

Ei maksa endast välja minna, sest välitingimustes õiget siseveendumust ei teki.

Tõeline vaenlane leiab ka kõige raskemal hetkel sinu jaoks ikka mõne teotava sõna.

LUGEJA KÜSIB

LEO PERSNEV

Kui kirik koroona tõttu suletakse, kas siis saab õpetaja kulleriga koju tellida?

Miks nii paljudel kallistel bemmidel suunatuled ei tööta?

Kuhu viiakse moest läinud tõukoerad?

Miks nad tulevad siia minu Facebooki-lehele kaklema, kui mul õieti polegi teist?

Kust saab antiikkehade testi?

Miks elavad muinasjuttudes eit ja taat, mitte aga naine ja mees?

Kas turbomootorit köetakse turbaga?

Millal jõuab turule e-õlu?

TÕSI TAGA

Andres Ülviste

• Ka piiritüliga võib üle piiri minna.
• Oma kavatsustes tuleb olla kavakindel!
• Tõelise jama puhul ei tasu tõega jamada!
• Õpetajad on maa sool, lendurid – aerosool.
• Eks sa katsu saadud saunast puhtalt pääseda!
• Isegi näost näkku on võimalik mööda rääkida.
• Mõnda tüüpi võiks kõnetada küll mõistuse hääl.
• Pead valima poole nii, et poolega petta ei saaks!
• Kui jahimehed klapivad pudeli, siis tuleb klaperjaht.
• Sai peetud arenguvestlus ja vesteldud arengupeetusest.
• Sõltumatus sõltub sellest, millest rippumatus ära ripub.
• Kui käbi ei kuku kännust kaugele, siis ta on lähikontaktne.
• Pessimistlik arvamusliider annab tooni tumedates toonides.
• Ma võiksin ju ka poliitika alal kätt proovida, aga käsi ei tõuse.
• Kui sind pole olemas, siis tunned, nagu sa oleksid seal juba olnud.
• Mängureeglite rikkuja vastu olgu sul varrukas varuks punane kaart!
• Kui inimene on lahtise pea ja lahtiste kätega, kas temaga on siis midagi lahti?
• Kuidas peaks poolearuline säilitama terve mõistuse?
• Mehed tahavad mõõtu võtta, naised aga võtmist mõõta!
• Lolli näpunäiteid järgides on varsti näpud põhjas.
• Mõni hall kardinal on lihtsalt hallitama läinud.
• Väärikas bürokraat tegeleb väärtpaberitega.
• Parem käia korra külas, kui et külakorda!
• Parem kättesaadavus kui pähesaadavus!
• Tark suudab üleolekutundest üle olla.
• Musta otsa tehes võib puhta otsa jääda.
• Ükski kinnimätsija mätsimist ei kinnita!
• Kaalujälgija oli lahjas vormis.
• Kellassepp pani uuri tuuri.

NITŠEVOOD

RAIMO AAS

Kui valge vares ei pea viisi, siis ta kraaksub mustalt.

Läbi klaasukse on koputajat hästi näha.

Toapoisist saab meheks sirgudes kojamees.

Et ennast porist puhtaks pesta, tõmmataksegi endale vesi peale.

Kui kardate metsa minna, võtke ustav sõber söödaks kaasa.

Millal saab võrukaelast kurikael?

Tuuleenergia võib panna majal katuse sõitma.

Kas joodikul on täishabe?

Kiilakas on inimene, kes on kõik oma juuksekarvad lõhki ajanud.

Ärge olge kõrvalseisja, kui teile pähe istutakse!

Väikestest tegudest saab kõhu rohkem täis kui suurtest sõnadest.

Eriti ootavad sõna lihaks saamist need, kes söövad oma sõnu.

Mõnele ei piisa ainult näomaskist. Talle oleks vaja ka suutroppi.

Ka nudist võib kitli peale saada.

Härja-aastal võib konna-proua konna-härrale sarved teha.

Balletis tantsitakse varvastel ka labajalavalssi.

Kas mudamaadluses võisteldakse ka porikärbeskaalus?

Viisakas inimene jätab jumalaga, enne kui meid põrgusse saadab.

Eriti jõuliselt peaks viilima need, kes on kinni raudsetes ahelates.

Horoskoop härja-aastaks: ühed haaravad härjal sarvist, teised sabast, ülejäänutele ei jää saba ega sarvi.

Käeviibe on juba suuremat sorti näpunäide.

Kas härja-aastal pulli ka saab?

Vähesed jäävad ise vahele. Enamik tuleb ikka vahele võtta.

Sellest, millest eesti keeles jahutakse, on üks kama kõik!

Parem suulised hoiatused kui kehalised märkused!

Ärge tehke midagi tasuta mitte mingi hinna eest!

Purju juba ennast ette ei võta!

PAETISME

JÜRI PAET

Nakatava naeru korral kanna naervat maski!

Kaelkirjakuga juba luurele ei läheks.

Kingitud jõehobuse suhu ei vaadata.

Kui tavainimesel on peas kruvid, siis ilueedil pitskruvid.

Allakäigutrepil võib kergesti libastuda.

Loodavasse tuuleparki võetakse tööle tuule­tallajaid.

Mõningatel töö lausa lendab, eriti lenduritel.

Eesti põllumehe moto: “Üheksa korda külva, üks kord lõika!”

Kõige rohkem näpuvigu tehakse saekaatris.

Tihtipeale eeldab tasuv töökoht head vöökohta.

Naisõiguslased soovivad teada, miks on ainult kukeseened, aga kana­seeni mitte.

Kas vaenukägu õhutab lindudevahelist vaenu?

Joodik juba viinapitsi ei silita.

Haige värk see koroona.

Pugeja on nagu kaamel, kes oma ülemuse ees küürutab.

Õpilastel pole vahet, kas on koolivaheaeg või mitte – ikka istuvad nad kogu aeg arvuti taga.

Vaimuvaene inimene on see, kellel pole vaimu­dega mingit pistmist.

Lehma on kasulik osta siis, kui päevane lüps on veel tegemata.

Kaanetüdrukuks saavad need, kelle jaoks aja­kirjas ruumi ei jätku.

Kui metsas on rähne, ei tasu puupeal metsa minna.

Pagari leivanumbriks oli rosinasai.

SAJANDITAGUNE NALI

SIRJE A. REI kogust

Tark aednik

Kuulsal kunstnikul Meis­sonier’l oli imekspanemist väärt aednik. Ta teadis kõike mitte ainult puu- ja aedviljade kasvatamisest, vaid tundis need ära ka viljade ja seemnete järgi. Kõikide taimede nimed olid tal teada, ja kui keegi tõi talle mõnda haruldast seemet näha, siis ütles kohe selle nime ladina keeles.

Seda tuli üpris sageli ette, et Meissonier’ sõbrad oma küsimiste ja naljakate seemnete näitamisega aedniku püüdsid kimbatusse ajada ja tema kulul nalja teha, kuid vana aednik ei jäänud kunagi kaotajaks. Tal olid vastused alati valmis.

Kord mõtles siiski kunstnik aednikule vingerpussi mängida. Kui kunstnik ühel päeval taas oma sõbra Emil Osheriga kohvilauas istus, lasi ta aedniku enda juurde kutsuda. Kunstnik tõmbas taskust välja halli paberinutsaku, kuhu oli pannud natuke kuivatatud silgumarja, ulatas nüüd selle aednikule ning ütles: “Kas te teate, mis seemned need on?”

“Miks mitte,” vastas aednik ja nimetas kohe, ilma mõtlemata, ühe ladinakeelse sõna.

“Aga mitu päeva kulub, kui nad kasvama hakkavad?” tahtis kunstnik teada.

“Viisteist päeva,” ütles aednik.

“Väga kena! Siis olge nii hea ja külvake need kohe maha, sest sellised taimed huvitavad väga mind ja minu sõpra.”

Täpselt viieteist päeva pärast sõitis Emil Osher oma sõbra kunstniku juurde just sellepärast, et teada saada, kuidas seemnete lugu lõpeb.

Hommikueine ajal astus ka aednik tuppa ja palus isandatel aeda tulla mullast üles tärganud taimi vaatama.

“See on juba liig!” hüüdis Meissonier ja mõlemad sõbrad tõttasid aeda.

Taimelava juurde jõudes tõstis aednik tasakesi klaasraami üles ja Meissonier koos sõbraga laskus kummargile, et lähemalt silmitseda, mis lavas on.

Sõbrad jõudsid hädavaevu naeru pidada: mulla seest, mis korralikult väetatud ja kastetud oli, vaatasid neile vastu kaksteist suitsutatud silgupead.

TÕRRE PÕHJAST

SOPHIA LOREN

Pärast 40. eluaastat on naine juba nii iseseisev ja täiuslik, et tal on õigus otsustada, kui vana ta on ja kus asub tema talje.