“Paljud minuealised on juba ära surnud. Need, kes on, aga ei räägi muust kui tervisest. Ja veel pikalt, põhjalikult, tüütuseni lausa. See on praegu suhtluses valdav, ja see on kurb. Vähestega saab muust maailmast rääkida või kes oleks varmad näiteks kasvõi mõnele kontserdile tulema. Kodus on mugav olla, aga mina ikka veel käiks.”

Mida aeg edasi, seda rohkem muutuvad Leida jaoks oluliseks mälestused. "Elan mälestustes, ju see on minu vanuse tunnus," sõnab ta.

MTÜ Looja raames on naine olnud tegus näiteks mälestuskastide projekti loomisel. Idee tuli Soomest ja näitusel, mis saadeti maailmatuurile, oli ka Leida oma. Idee oli näidata, mida tähendab Siberi-saatus, talude ja perede häving. Kastis oli memorabiilia, fotod, kirjakatked isakodust Virumaal.

Avalehele
455 Kommentaari
Loe veel: