Foto on illustratiivne. Foto: Tiit Blaat

Doktoritöös „Vananemine Eestis: eakate toimetulek ja põlvkondade koostoime“ toob autor välja, et vananemine puudutab teistest earühmadest enim just keskealisi, kelle hingelist tasakaalu ja eluga toimetulekut mõjutavad terviseseisund, hirm tervise halvenemise ees ning kartus vajamineva abi saamisel.

Keskealiste tervisehinnangud ja hoiakud vananemise suhtes varieeruvad, näiteks võib välja tuua soolisi erisusi.

„Naised on enam vananemisele mõelnud ja näevad oma rolli lastelastega tegelemises ning rahuldava vananemiskulu puhul harrastuses osalemises. Meeste hoiakud on neutraalsemad ja mõnevõrra muretumad, kuigi tuntakse hirmu üksinda jäämise ees,“ selgitas Kasepalu.

Keskealiste naiste põlvkond on surutud kahe üheaegse nõudmise vahele – toetada nii oma vanemaid kui ka endast sõltuvaid alaealisi lapsi.

„Nende rollidega toimetulek tekitab rollikonflikte ja suurendab stressi,“ tõdes Kasepalu. „Ühiskonna ülesanne on aidata peret rollide paljususega toimetulekul, seda nii materiaalselt kui ka vanema põlvkonna abistamiseks vajalike teenuste pakkumisel. Tähtis on, et vananevas ühiskonnas hoolivust ilmutades luuakse kõigile ühiskonna liikmetele koostoimimiseks soodsad võimalused ja toetatakse puudustkannatavat ning abitumaks jäävat elanikkonda.“

Eakate tervise ja elukvaliteedi seisukohalt on oluline hoolekande - ja tervishoiuteenuste õigeaegne kättesaadavus. „Eakate elukvaliteedi ja toimetuleku parendamise huvides on tarvis tugevdada teenusepakkujate poolt sotsiaal- ja tervishoiualast koostööd, kriitiliselt üle vaadata pakutavate teenuste kättesaadavus ja kvaliteet, aga ka uute teenuste vajadus.“

Vananemiskogemuste mustrit valdas positiivne põhitoon. Varasem elus kogetu (küüditamine, represseerimine, sõjakoledused jne) pole eakaid muserdanud, vaid on nende elujõudu tugevdanud, mistõttu eakate põlvkond on leplik ja koguni kannatlik. Seega on mõistetav eakate suhteliselt hea hinnang oma eluga rahulolule ja toimetulek väga nappide ressurssidega.

Mitme põlvkonna kooselu suhtes ollakse negatiivselt meelestatud, kuid vastastikuse abi võimalusi perekonnas aktsepteeritakse.

„Mõistes vananemise kogemusi ja nendega seotud toimetulekuprobleeme, on võimalik esile kutsuda muutusi suhtumises eakatesse, vältimaks nende tõrjutust ning aitamaks kaasa turvalisele ja samas väärikale vananemisele,“ tõdes Kasepalu, kes täna Tallinna Ülikoolis oma doktoritööd kaitseb.

Doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu repositooriumis E-Ait.