Niisugust tööandajate suhtumist kinnitab ka tehniline statistika. Vanuse kriteerium on cv.ee otsingusüsteemis rakendussageduselt alles kaheksandal ning sugu kaheteistkümnendal kohal. Ehk siis 3,5% otsimootori kasutajatest kasutab otsingukriteeriumina vanust ja ainult 2,2% sugu.
Siiski jääb veel ligi 40% meie küsitlusele vastanud tööandjaid, kes arvavad et tööportaalides võiks säilida võimalus filtreerida tööotsijaid soo ja vanuse alusel. Leedus on neid tööandjaid suisa 50%, kes pooldavad nende kriteeriumite säilitamist cv.ee otsimootoris.

Foto: Unsplash

Põhjenduseks, miks peaks säilima soo- ja vanusepõhise filtreerimise võimalus, tuuakse eelkõige ametikoha spetsiifikast tulenevad nõudmised. On olemas ka näiteks seadusest tulenevaid vanusepiiranguid. Mitte ainult Eesti Vabariigi presidendi institutsioonile pole seatud vanuse alampiiri. Piirangut kohtame ka näiteks kasiinodes töötavatele diileritele, kellele on seadusega sätestatud vanuse alampiir 21 eluaastat. Ja selliseid piiranguid ei peeta diskrimineerivaks võrdse kohtlemise seaduse tähenduses.

Lisaks on tööandjatel puhtpraktilisi piiranguid. On väikeettevõtjaid, kellel on väike tootmishoone ja selle juures üks väike pesu- ja riietusruum. Selge on see, et seni naistest koosnevasse kollektiivi meestöötajat värvates tekib riietusruumis kohe ebamugavustunne ning rikutakse olemasolevate töötajate privaatsust. Aga majanduslikus mõttes on sellel väikeettevõtjal ju olulisem investeerida tootmisseadmetesse ja mitte hakata uut saunakompleksi ehitama.

Foto: Unsplash

Omaette grupi soo ja vanuse alusel töötajaid filtreerivate tööandjate hulgas moodustavad ka niinimetatud positiivse diskrimineerimise juhtumid. Soolise võrdõiguslikkuse seadus näeb nimelt ette et tööandjad peavad võtma erinevatele ametikohtadele võimalikult võrdsel määral naisi ja mehi, mis omakorda tähendab et sugu peab olema üheks valikukriteeriumiks tööle võtmisel, et selle seaduse mõtet teostada.

Muutunud on ka tööandjate arusaam toimivatest meeskondadest. Paljud tööandjad usuvad akadeemikute tehtud uuringuid, et mitmekesisemad meeskonnad annavad pikas perspektiivis paremat tulemust. Teised püüavad endiselt luua võimalikult homogeenseid meeskondi, kus inimesed jagaksid põlvkondlikku kultuuri, inimestel oleks mugav töötada ja kõigi käitumine ennustatav. Mõlemal grupil võib oma eelistuses õigus olla. Aga praktilisest küljest võetakse mõlemal juhul, nii mitmekesistamisel kui ka ühtlustamisel, ikka kriteeriumitena arvesse ka vanust ja sugu.

Paljud mäletavad veel metsikuid üheksakümnendaid, kus paljudes tööpakkumistes oli selgelt väljendatud soov värvata alla 25-aastane mees või naine. Oli ka organisatsioone, kus töötasid peamiselt ühes tähtkujus sündinud inimesed.

Käesolev uuring näitab, et vahepeal on päris palju vett merre voolanud ning ühiskonna normid ja tõekspidamised muutunud.


Kokkuvõtvalt võiks öelda, et tööandjad on enamasti mõistlikud. Eks ikka esineb veel stereotüüpide põhist otsustamist personali värbamisel. Vaevalt see päriselt ära kaobki, sest inimene loob ise oma ajus stereotüüpe otsustamise lihtsustamiseks. Laiemalt ühiskondlikus mõttes saab aga järeldada, et eetikast ja moraalist lähtuvad tõekspidamised arenevad ühiskonnas ise ning kõike ei pea seaduste ja määrustega sätestama.

CV-Online sai aga kasutajatelt mandaadi nii selleks, et otsingusüsteemist eemaldada võimalus selekteerida tööotsijaid vanuse ja soo alusel, kui ka mandaadi selleks, et säilitada need võimalused. Ettevõttena usaldame oma kliente ja usume, et tööandjate seas jääb pahatahtlikku ning rumalalt stereotüüpset käitumist järjest vähemaks ning ajas edasi vaadates kaob ka vajadus säilitada need otsingukriteeriumid meie süsteemis.

Jaga
Kommentaarid