Erakogu

Talunik Mart Ruul andis teada, et seltskondlik lind on jälle tagasi, hakkajam kui enne. “Tänavu ilmus ta kohale juba veebruari lõpus,” rääkis Ruul, kelle tutvus händkakuga kestab nüüdseks juba kolmandat aastat.

Sõprus algas, kui Mart Ruul huikeid kuuldes neile vastas. Lind tuli uurima, kes häält teeb ja istus varsti mehe õlale. Ruuli sõnul on händkakk ümbruskonnaski teatud-tuntud ja seltsib teistegagi. “Näib, et üldiselt läheb ta parema meelega istuma mõne mehe õlale, aga meie peres ta seda vahet ei tee, peab kõiki omaks,” rääkis Ruul.

Kuigi händkakk võiks olla pigem videvikus ringi lendav, liigub see lind igal kellaajal ning käib ja vaatab tuttava pere üle vahel mitu korda päevas. Kunagi ei tule ta tühjalt - alati on nokas toit. Enamasti hiir, rott või mügri, kuid on nähtud ka oravaid, jänesepoega ja sel varakevadel isegi üht sisalikku. Kaasavõetud toidu sööb händkakk tavaliselt ise mõne lähedase puuoksal rahulolevalt ära.

Loodusmehed on händkaku sellist inimestega seltsivat käitumist pidanud tavapäratuks ja oletanud, et tegemist on üksiku isaslinnuga. Saaki tuues näitab ta, et on hea paariline, kes suudab peret ülal pidada.

Seni on kaku külaskäigud kestnud varakevadest jaanipäevani, pärast mida teeb lind kohtumistesse pikema pausi.

Loodusmees Vahur Sepa sõnul on händkakk aiapidajale hea kaaslane, sest hoiab ümbruse mügridest puhta. Juhuseid, mil need linnud aga nii julged on, tuleb ette aruharva.