Messilt tasub üles otsida „Reisiklubi” vestlustuba ja Eestile keskenduv „Reisi targalt!” nurgake, kus vestlust veeretavad eri reisisellid. Näiteks laupäeva pärastlõunal mõtiskleb Soomaa giid Aivar Ruukel selle üle, kuidas läheb Eesti kui loodusturismimaa kuvandil. Lastele pakuvad igakülgset lõbustust nii Põlvamaa lasteala meisterdamisnurk, Lotte, Muumi kui teised tuntud ja vähemtuntud tegelased.

„Tundub, et siseturistid täidavad augu, mille soomlaste lahkumine on tekitanud,” räägib voldikutega kaetud laua tagant SA Saaremaa Turism juhatuse liige Marvi Ehte. Soome turistide arv olla masu ajal järsult langenud ning pärast seda stabiilselt vähenenema jäänud. Samas on nende asemele sujuvalt tulnud lätlased ja sakslased.

„Ettevõtjad kindlasti tunnevad olukorra muutumist. Majandus on tõusuteel ja kuna meedia on uusi parvlaevasid palju kajastanud, on palju neid, kes nüüd mugavalt ilma järjekordadeta Saaremaale tahavad tulla,” räägib Ehte. Uuematest atraktsioonidest leiab Asvalt parajalt pöörase seikluspargi ning Kuressaares on uksed avanud elamuskeskus, kus saab end keskaegsete vahenditega piinata.

Kes tunneb Ida-Viru?

Valgamaal, täpsemini paksu lumekihiga kaetud Otepääl on elu ligikaudu kuu aega täistuuridel käinud. Majutust olla praegu nädalavahetuseks keerukas leida. Kas suvel on seevastu vaikne?

„Ei-ei. Suvel on jällegi jaanituled ja festivalid, mis samuti elu käimas hoiavad,” räägib Valgamaa turismiarendusjuht Signe Hunt. Elab ka ülejäänud maakond. Taagepera lossis alustab spaa ning mulksuma pannakse Nuustaku pruulikoda. Valga ja Tõrva saavad sel aastal omale uue keskväljaku.

Setomaale tasuvat sõita alati, kuid eelkõige 4. augustil, Seto Kuningriigi päeval. Siis on seal koos kogu seto kompott, nagu kirjeldab Seto Talumuuseumi direktor Liis Kogerman. Tema täheldab, et viimastel aastatel on pered rohkem reisima hakanud, samas kui reisigruppide arv on vähenenud. Neljandik-viiendik turistidest olla välismaised. Kui varem oli külaliste näol tegu peamiselt soomlaste-venelastega, siis nüüd on põhikülaline lõunanaaber.

Ida-Virumaa reklaamib end kui seikluslikku maad, kus eestlastel on kõik veel avastamata. Näiteks teadvat vähesed, et seal on kuus kordatehtud mõisa, mida külastada tasub – Purtse, Maidla, Saka, Kukruse, Edise ja Mäetaguse.

„Inimestel on Ida-Virumaale tulles madalad ootused, kuid nad üllatuvad alati”, sõnab Mäetaguse mõisa hotelli juhataja Terje Rattur. Üksteise kõrval võib Ida-Virus näha kolme ajastut – mõisaaega, nõukogudeaegset tööstusmaastikku ning ürgset loodust. Viimast pakub Selisoo raba, kus rahvahulka on palju vähem kui näiteks pealinnale lähemas Kakerdaja rabas.

Vaata ka galeriid ning loe homme õhtul Maalehe veebist lugu huvitamatest toitudest, mida messirahvas soovitab Eesti eri paikades käies üles otsida.