FOTOD: Tartus söödi putukaid
Kolm aastat tagasi omapärase üritusega alustanud Kairi (kunstnikunimega Kairo) ja Kaisa Kliimand pakkusid taas põnevaid toiduelamusi. Suupistete eripära väljenduski peamiselt esteetikas, kuna ahjus küpsetatud putukad sööjate arvates kuigipalju maitset juurde ei andnud. Ussid olid lihtsalt krõmpsud, “lisavad tekstuuri,” leidis üks makrooni mekkija. “Kilk maitseb natuke nagu lõhekrõps,” nentis teine.
Kohalolnute eelnev hoiak ja proovimisjärgsed emotsioonid olid valdavalt positiivsed, kuid ka skeptikud olid esindatud. “Miks ma peaks kitiini sööma,” küsis üks liudasid kahtlustavalt piidlenu rünnakalt. Kairi vastas häirimatult, et kitiini on nendel putukatel väga vähe, see on seeditav ja tegelikult ei peagi neid sööma.
Erinevalt levinud arvamusest pole putukate söömine ka Euroopas võõras nähtus – maipõrnikasupp oli veel 20. sajandi keskpaigas Saksamaal ja Prantsusmaal tuntud roog, samuti pakuti põrnikat suhkurdatud suupistena. Esimesed teated entomofaagiast Euroopas pärinevad aga Kreekast, kus tsikaade delikatessiks peeti: Aristoteles kirjutas 384–322. eKr, kuidas tsikaad on nümfi staadiumis eriti maitsev.
