Tiiu Pukk osutab raamatus “Ikla, Häädemeeste, Uulu” (2000) mõnele viisile, kuidas paikkond võis nime saada. Näiteks olnud seal poisid vanasti nii head, et kandnud tüdrukutele pühapäeval loomade joogivee lauta. Teine versioon – et nime andsid Häädemeeste oja kaldal elanud pidalitõbised, keda rahvas kutsus “headeks inimesteks”, sest traditsioon ei lubanud halba õige nimega nimetada.