Käsiloleva põhukasvuhoone päikesepoolne külg koosneb tootmises väljapraagitud pakett-akendest, põhjapoolne on ehitatud põhust ja savist. Põrandaküte hakkab töötama rakettahjuga.

Maarja Õunaste ütleb, et peaaegu igal nädalavahetusel toimuvad nende juures talgud, nii kohalikud elanikud kui ka kaugem kogukond on teretulnud appi ehitama ja projekti raames korraldatavatest töötubadest osa saama. Tulekul on päikesepaneelide ehitamise ja hoolduse, väiketuuliku ehitamise, permakultuuri, põhuehituse ja palju muid koolitusi.

Kas seal elavad hipid?

Kohalike elanike seas on hakanud liikuma jutt, et Kärga tallu on saabunud hipid. Maarja Õunaste ja Jim Self naeravad, et nemad siiski ennast ja oma mõttekaaslasi hipideks ei pea.

Tegu on valdavalt noorte inimestega, kes hindavad loodussäästlikkust, tahavad ringi rännata, õppida ökohoonete ehitust ning tulevikus ka ise endale sellise kodu rajada.

Kõik, kes selliseid vaateid jagavad, võetakse avasüli vastu, et koos eksperimenteerida ja leida parimaid lahendusi. See on nagu leiutajate küla, kogu aeg proovitakse meisterdada midagi uut.

„Päikesepaneelide jaoks saime ühest tehasest kriimustatud foto­elemente. Akud on olemas. Kinnitame fotoelemendid praak-akende klaasidele, katsetame. Inimesed tulevad uute ideedega, just sai valmis laudadest, vanast aknast ja tumeda kilega dehüdraator ehk marjade-seente kuivataja. Proovisime minikasvuhoonet, aga see läks untsu. Meil on ka oma päikesesoojendusega dušisüsteem,“ jutustab Maarja Õunaste.

Hiljuti oli kasvuhoone jaoks rakettahju ehitamise koolitus. Pooleli on ka teine projekt, katsetatakse erinevate jätkusuutlike söögitegemisseadmetega, äsja valmis leiva- ja pitsaahi. Kasutatakse äraviskamisele mõeldud või looduslikke materjale, mida on mitmelt poolt kokku kogutud: vanad rehvid, tellised ja äärekivid, põhupakid, aknad, lauajupid, liiv, savi.

Elu nagu džunglis

Jim Self: „Olen väsinud olemast nagu orav rattas, kus kõik üksteisest üle trambivad. Tahan teha midagi teistmoodi ja teha seda Eestis, mis on täis võimalusi ja ilusat loodust. Tunnen, et Eestis on mul võimalus elada loodusega kooskõlas. Minu meelest on eestlased loodusega palju rohkem ühenduses kui teised eurooplased, näiteks inglased. Soovin, et meie kodu oleks kui tühi lõuend, kus hakkavad ühinema erinevad teemad alates permakultuurist, looduslikust ehitusest kuni muusika ja kunstini.“

Haras talle meeldib, nende uues kodukohas saab elada metsa sees otsekui džunglis.

Maarja Õunaste on 27aastane ning kaheksa aastat mööda maailma ringi rännanud. Neli aastat õppis Inglismaal Norwichi ülikoolis rahvusvahelist arengut ja hispaania keelt. Jim Self on pärit samast linnast, temal on Derby ülikoolist turunduse diplom.

Kui nad oma rännakutel Mehhikosse jõudsid, sattusid nägema dokumentaalfilmi eakast ameeriklasest Michael Reynoldsist, kes ehitab rehvimaju ja on kirjutanud sellest raamatuid, teinud videofilme.

See film avas silmad ja andis elule uue suuna. Nad reisisid edasi Kanadesse, saatuse tahtel kohtusid seal noortega, kes hakkasid endale rehvimaja ehitama. Sellest ajast on nad käinud mitmel pool ökoehitajatel abis, töötanud koos nendega ja õppinud-katsetanud.

Et leida ja koondada samasuguste huvidega inimesi, kirjutasid projekti ning said Euroopa Liidu toetusraha veebilehekülje www.thepoosh.org loomiseks, on selle asutajad ja liikmed.

Huvilisi tuleb pidevalt juurde. Aegajalt annab taas keegi teada, et plaanib sõita nende juurde õppima. Hiljuti Tšehhimaalt saabunud noormees sõitis kohale hääletades, ligi neli päeva kulus.

Maarja Õunaste: „Alguses tunned, et oleme üksikud hundid, kui püüame leida alternatiivseid lahendusi, aga inimesed koonduvad, me netikogukond kasvab. Kel huvi, võtke ühendust.“

Allikas: Sõnumitooja