ID-kaarti pole, pensioni ei saa
Elfriide (nimi tema palvel muudetud – P. E.) on juba üle 60 aasta elanud Tallinna külje all laiuva Rae valla Suursoo küla metsatalus. Tunneb kõiki külaelanikke, samamoodi tunnevad kõik − postiljon kaasa arvatud − teda.
Senimaani on naabertalust pärit postiljon haigete jalgadega memmele pensioni kenasti koju kätte toonud. Selle aasta jaanuari pensionipäeval ütles ta aga äkki, et raha ei anna.
“Sul pole ID-kaarti!” meenutab memm postiljoni ehmatavat lauset. “Ilma selleta mina raha ei anna. Pensionitunnistust ma enam ei tunnista.”
Kaks kilo kaeru
Memm aga ei lepi ja ajab oma õigust taga.
“Seal on pilt peal ja pitser all,” iseloomustab ta pensionitunnistust. “Omal ajal seda tunnistati. Kust mina teadma pidin, et pensionitunnistus juba 2006. aastast ei kehti.”
Jutt läheb edasi veelgi haledamaks, aga ka süüdistavamaks.
“Kolhoosi ajal töötasin lüpsjana, sain palgaks kaks kilo kaeru. Tänutäheks tehtud töö eest jäeti mind nüüd pinsist ilma,” jutustab ta. “Kõige selgem oleks asi siis, kui nälga suren.”
Arved ootavad tasumist aga juba nüüd. “Minul raha ei ole, aga elektri eest on tarvis maksta,” jutustab memm. “Prügiauto tuleb, nõuab raha, aga mul talle midagi anda ei ole.”
Seejärel saab trots otsa ja memm anub jumalakeeli, et tema nime lehte ei pandaks. “Pärast hakatakse mind veel kiusama,” põhjendab ta.
Kiusu siiski ei paista. Paistab hoopis postiljon, kes memmele lubanud, et kui sel ID-kaart korras, toob 6. veebruaril kahe kuu pensioni.
Miks aga niisugune lugu üldse juhtus? Sest alates jaanuarist hakati postitöötajailt äkki kindlalt nõudma, et kliendi ID-kaardi number ja kehtivusaeg tuleb paberile kirjutada. Varem seda praeguste hädaliste sõnul ei nõutud.
“Tutvus ei loe siin midagi,” naerab kohalik postitöötaja. “Ma võin ka pangatöötajat tunda, aga ilma dokumendita laenu ikka ei saa. Kõige aluseks on kehtiv dokument.”
Riski, et hiljem tuleb alusetult makstud pension oma taskust leida, napi palgaga postitöötajad võtma ei hakka.
Pole asjast kuulnudki
“Paljud on pensionist ilma jäänud,” jutustab Suursoo küla elanik August Kuuse. “Ainuüksi meie külas kuus mutti, Raasiku vallas Peningi külas ka tervelt kuus inimest.”
Kuuse on asja lähemalt uurinud ja murega lausa Riigikogu sotsiaalkomisjoni poole pöördunud. “Enne tõi postiljon pensioni koju, nüüd nõuab dokumendi numbrit,” kirjeldab ta.
“Kuulen seda esimest korda,” tunnistab Eesti ühe võimekama, Rae valla sotsiaalhoolekande peaspetsialist Ülle Parmas. Samas teab ta, et pensioni kojutoomine puudutab üksikuid kaugemaid metsataguseid külasid nagu Salu, Urvaste ja Suursoo.
Sama juttu räägib Suursoo külavanem Taivo Laherand, kus pensionist sel kuul ilma jäänud vanamemm elab. “See on absurdne küll,” tunnistab 37 suitsuga küla vanem.
Raasiku ja Kose valla ametnikud on asjaga kursis. “Jah, jaanuaris jäid mõned ilma,” tunnistab Raasiku valla haridus-, kultuuri- ja sotsiaalosakonna juhataja asetäitja Liivi Puumets. “Nüüd hakati ID-kaarti nõudma.”
“Ühel inimesel oli jama,” tunnistab Kose valla sotsiaalnõunik Merike Pihla. “Ta sai pensioni nädal hiljem kätte.”
Siiski ei tea ka nemad täit tõde. “Ei vasta tõele, et postiljonid alles sellest aastast ID-kaarti nõuavad, nii on see juba päris pikka aega olnud,” kinnitab Eesti Posti väliskommunikatsiooni juht Kadri Tonka. “Samamoodi nagu pangas ei saa teha tehinguid ilma isikut tõendava dokumendita, ei saa ka meie väljastada pensioni mingite muude dokumentide alusel.”
Tonka kinnitab aga vastupidiselt pensionäride, kohalike inimeste ning vallaametnike ütlustele, et nemad ei tea probleemidest midagi.
“Sellistest juhtumitest, et kellelgi oleks isikut tõendava dokumendi puudumise tõttu jäänud pension kätte saamata, pole meile teada antud,” tõdeb ta.
Sama kinnitab ka sotsiaalkindlustusameti kommunikatsiooninõunik Elve Tonts. “Meieni ei ole jõudnud infot, et keegi oleks jäänud oma pensionist ilma seetõttu, et tal puudub pass või ID-kaart või on need aegunud,” kinnitab ta.
Mõlemad on aga pensionidega vägagi seotud: sotsiaalkindlustusametil on leping Eesti Postiga, mille alusel viivad postiljonid raha koju kätte rohkem kui 17 000 inimesele.
Erinevalt Eesti Postist ja sotsiaalkindlustusametist on Riigikogu sotsiaalkomisjoni nõunik Heidi Barot asjaga kursis. “Meie poole pöördus üks meesterahvas. Ta oli väga kuri ja ütles, et inimesed ei saa enam pensionitunnistusega raha kätte.”
Riigikogu nõunik uuris asja. Ning selgus üllatav tõsiasi.
“Eesti Posti ja sotsiaalkindlustusameti koostööleppe järgi peab metsas elav mammi või papi oma pensioni kätte saama vaid kehtiva ID-kaardi või passi esitamisel. See kord kehtib juba kuus aastat,” kinnitab Barot.
Aitame ka kaardiga!
Eestis on aga ka paiku, kus asjad ammu selged ning lahenduse leidnud.
“Meil probleeme pole,” kinnitab metsatagustest küladest pungil Ida-Virumaa Iisaku valla sotsiaalnõunik Relika Kerem. “Kõik on pensioni ilusti kätte saanud.”
Enamikul laekub raha panka, teine osa käib postkontoris järel, umbes 30-le metsakülade asukale viib kirjakandja raha koju.
Sotsiaaltöötaja hoiab aga asjal silma peal, et vanakestel probleeme ei tekiks. “Ma olen ise taotluseid ära täitnud ja dokumendil ka järel käinud,” selgitab Kerem. “Kui vaja, tellime fotograafi koju pilti tegema.”
Nii toimitakse mujalgi. “Inimestel, kellel on liikumine kehva tervise tõttu väga häiritud ja kes ID-kaardi taotlemiseks teenindusse tulla ei saa, võivad seda taotleda posti teel,” seletab politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Tuuli Härson.
Sellisel juhul võib dokumendifoto tegemiseks kasutada sotsiaaltöötaja või lähedaste abi.
Pensionitunnistuse mõte
Kuigi reeglina antakse dokument inimesele kätte isiklikult teeninduses, on võimalik taotleda selle kättetoimetamist sotsiaaltöötaja abil.
Samuti saab sotsiaaltöötajat kasutada juhul, kui inimene pole võimeline ka posti teel esitatavat taotlust iseseisvalt allkirjastama.
Nii Keremi kui ka Pärnumaa Saarde valla sotsiaalnõuniku Mare Kurri arvates võiks Eesti Post pensioni kättesaamisel siiski ka pensionitunnistust dokumendina arvestada.
Pealegi on tunnistus vanast harjumusest rahakoti vahel, aga käepärast ka nendel, kes tegelikult tööealised, kuid kellele on määratud puue. Mõni bussifirma annab pensionitunnistuse ettenäitamisel sõidusoodustust.
“Pensionitunnistus on pildi ja pitseriga dokument ning seda tuleks tunnistada. Mille poolest see autojuhiloast viletsam on?” küsib Kurri.
Ta hindab, et vanainimestelt nõutakse liialt. “Kui inimene on üle 70 aasta vana, miks on tema ID-kaardi kehtivusaeg ainult viis aastat?” küsib Kurri.
Asi pole aga vaid rahas. “Kui kehtivat ID-kaarti pole, ei saa isegi ära surra,” naerab Otepää valla sotsiaalteenistuse juhataja Anneli Salumaa. Tõepoolest – kui ID-kaarti pole, Eesti Vabariigis surma registreerida ei saa.
Kui paljudel memmedel ja taatidel ID-kaart või pass puudub, ei tea ei politsei- ja piirivalveamet ega ka sotsiaalkindlustusamet.
Teada on vaid, et kehtivat Eesti kodaniku passi või kodaniku isikutunnistust omab kokku 237 550 isikut, kes on vanemad kui 66 eluaastat. Tänavu aegub iga kolmanda vanuri pass ja iga neljanda ID kaart.
Mida postiljon nõuab
Dokumendid pensioni ja toetuse väljastamiseks
-- pass
-- ID-kaart
-- välismaalase pass
-- diplomaatiline pass
-- meremehe teenistusraamat
-- pagulase reisidokument
-- meresõidutunnistus
Allikas: Eesti Post
