Iga algus on lõputult raske!

TÕSI TAGA • KUKALT SÜGAV MÕTE • LEITUD MÕTE • SAJANDITAGUNE NALI • NITŠEVOOD • LOOSUNGID

KUKALT SÜGAV MÕTE

ANDRES ÜLVISTE

Igaüks on küll oma õnne sepp, aga füüsiliselt raske sepatöö ei ole igaühele kontimööda!

LEITUD MÕTE

HEIKI RAUDLA huumorikogust

Edasi on suvi oma raha eest.

Kas oled valmis olema minuga online nii rõõmus kui mures, rikkuses ja vaesuses, kuni häired võrgus meid lahutavad?

Kui teadlastel õnnestub kunagi pikendada inimese eluiga, siis pikeneb vanadus, mitte noorus.

Matemaatikat läheb vaja! Nakatumiskordaja sajandik ümardati allapoole ja Läti ei kohalda Eestist tulijatele eneseisolatsiooni.

Vanasti polnud psühholooge vaja. Isa puhastas ühe väikese kuklavõmmuga karma, taastas aura ja kaotas negatiivse energia.

Mulle ütles kord keegi, et minu rong on läinud. Naiivne! Ta ei teadnud, et ma polnud sellele rongile piletit ostnudki.

Reklaam teleris täidab tähtsat sotsiaalset funktsiooni: inimesed keeravad hääle maha ja hakkavad omavahel vestlema.

Statistika ütleb, et 75% inimestest ei tunne matemaatikat. Hea, et ma kuulun ülejäänud 28% hulka.

Kui eksite metsa ära, hakake rääkima poliitikast. Kindlasti ilmub varsti keegi, kes teile vastu vaidleb.

Nagu ütles üks tark mees, kelle nime ma enam ei mäleta ja unustanud olen ka selle, mida ta ütles, kuid mõte oli hea.

SAJANDITAGUNE NALI

SIRJE A. REI kogust

Kaval rehepapp

Rehepapp Hans oli esimene kelm, kes arvas enese möldri õigustes olevat, et võis matti võtta iga koorma pealt, mis iganes rehte toodi. “Mõisal vilja küll, ei sest puudust tule – on salves ja on salve taga,” ütles Hans ja vedas koormate kaupa vilja rehest ära. Vilja andis ta ka igaühele, kes tema käest seda küsima tuli. Kui oli tuttav või sõber, see sai muidu; oli aga võõras, siis pidi tahtja viinapudeli Hansule tasku pistma. Võõrast vara võis muidu või poolmuidu välja jagada!

Hansul tekkis sõpru juurde iga päevaga. Kui on kasulikku kaupa, miks ei peaks siis tahtjaid olema! Aga jutud jõudsid härrani. Härra ei tahtnud algul uskuda, et tema truu rehepapp nii suur kelm on. Kaua aega mõtles ta, kuidas asjasse selgust saada. Lõpuks võttis ta nõuks ühel öösel ennast talumehe riidesse panna ja rehepappi vaatama minna.

Hansul oli aga mõisateenrite hulgas mitu head sõpra. Need said teada, mis nõu härral on ja aega viitmata andsid nad sellest rehepapile teada. “Oot-oot!” mõtles Hans. “Küll ma tean, mis ma teen. Sina, härra, ei pea enam kahevahel olema, et ma su aus ori ei ole. Las aga õhtu jõuab kätte!”

Ja õhtu jõudiski kätte. Hans pani reheväravad aegsasti lukku ning heitis magama, nagu ei oleks tal midagi karta ega oodata.

Mõne aja pärast kuuleb Hans ukse taga kõbinat. Ta ei tee aga sellest väljagi. Kõbin ja koputamine läheb valjemaks, ent Hans on nagu kurt. Viimaks, kui ukse taga on juba tükk aega koputatud, teeb ta, nagu ärkaks just unest üles ja ütleb: “Võtku seda ja teist, ei lasta enam ööselgi magada, nagu mul päeval tööd vähe oleks. Kes pagan seal mu und segama on tulnud?”

“Pai Hans,” ütles hääl väljast, “ole hea mees, tee uks lahti, mul on sulle paar sõna salajuttu rääkida.”

“Eks päeval ole aega küll nii valjult kui salaja rääkida,” tõreles Hans vastu.

Suure palumise peale tegi Hans ukse paokile, nagu kardaks ta, et vanapagan ise võiks uksest sisse karata. “Säh, armas Hans,” ütles võõras, “siin on viinapudel. Võta, kasta keelt! Mul on praegu viljast puudus, ole nii hea ja anna mulle vakk vilja.”

“Kui nii suur nutt taga, siis pean käsku täitma. Kas sul mõisa lubakiri on? Aga tule parem siiski homme, pimedas võid mulle vale kirja anda, mis sa ehk ise kirjutanud oled. Ega sa tänase ööga vilja pärast ära sure. Tule homme!”

“Kulla Hans,” ütles võõras, “lubakirja mul ei olegi. Tulin sinu palvele, et oma armust annad mulle vilja.”

“Või nii,” vastas Hans, “sa ei ole siis mõisas käinudki, et lubakirja saada ja tahad nüüd, et ma härra vilja pean varastama! Vaat kus mees oma aruga! Hea küll, ma tahan siis sulle ka su jao oma käega kätte anda.”

Seda öeldes sasis Hans võõra kraest kinni, haaras ukse kõrvalt vembla ja hakkas võõrale mehiselt selga laduma. “Säh, võta nüüd vastu, mis ma sulle oma käega annan!”

“Pai Hans, jäta peks järele! Ma ei tule sind enam kiusama, ma olen härra!” palus võõras.

“Soo-oh, või sa lähed ära!” ütles Hans, “siin olen mina peremees, teen, mis mina tahan. Pead oma karistuse vastu võtma. Ah sina tahad, et ma härra vilja varastan! Häbemata inimene!” Ja Hans hakkas uuesti võõrast vemmeldama.

“Kulla Hans, jäta ometi järele! Väga valus on! Jäta järele, mina olen saks!” palus võõras.

“Ah nii, või teid on koguni kaks! Seda rohkem oled ihunuhtluse ära teeninud, teise eest ka,” ütles Hans ja vemmeldas edasi. “Annan sulle jao kätte, panen sind siis homseni luku taha ja homme viin mõisahärra enda kätte, et sa seal veel teise nahatäie saaksid ja tunnistaksid üles, kes su seltsimees on. Ei sa siis tule teist korda mind vargile sundima!”

Peksu vahepeal lasi Hans korraks härra kraest lahti, et härra ära joosta võiks. Ja härra kasutaski juhust ja andis jalgadele valu. Hans jooksis silmakirjaks järele ja hüüdis: “Võtke vargad kinni!”

Järgmisel hommikul oli rehepapi esimene töö härrale kaebama minna – tema ei või enam rehepapi ametit edasi pidada, sest vargad ja röövlid kipuvad kallale. “Pole viga,” vastas härra, “ei mina sind lahti lase, sa oled minu kõige truum teener. Võta aga igaks ööks hea vemmal ligi ja anna igaühele valu, kes sulle kallale tuleb.”

“Aga mis härral viga?” küsis Hans härra sinist silmaalust nähes.

“Kange hambavalu, armas Hans, nägu üsna paistetanud.”

“Väga kahju, et härral niisugune hirmus õnnetus juhtus,” ohkas Hans.

Härra vaatas Hansu poole ja ütles: “Ma olen seda ammu kõnelnud, et sina minu kõige ausam teener oled ja näen seda nüüd jälle. Säh, võta see peotäis raha tänupalgaks!” Hans võttis raha vastu, tänas ja läks. Sellest ajast saadik elas Hans veel julgemini kui enne ja tegi mis tahtis, teades, et tal enam midagi ega kedagi karta ei ole.

TÕSI TAGA

Andres Ülviste

• Kõlakatel on kõlapinda.
• Arg sõdur langeb lahingus näost ära.
• Tühi kott seisab püsti vaid seisakuajal.
• Kaasajooksik ei tohi end tühjaks joosta!
• Teiste seljas liugu laskmine on teistele vastukarva.
• Kes tou kirja paneb, ei see õigekirjareeglitest hooli!
• Halvim alluvusvahekord on allumine provokatsioonile.
• Lolli arvates on tiivad antud selleks, et kõrgelt kukkuda.
• Staažikale ladvaõunale võivad pikapeale juured alla kasvada.
• Ka pidulikult linte läbi lõigates jõutakse ükskord ikka lõpulindini.
• Kui villased sokid jalga panna, saab varvast visates villast visata.
• Kui silmad põlevad peas, küll siis tuleohutuse tagamiseks peagi vesi silma tuleb.
• Viiruse võitmiseks tuleks ka kinoseansse ja teatrietendusi korraldada ilma publikuta.
• Hea advokaat aitab plindrist välja, halb advokaat aitab väljast plindrisse.
• Astmevahelduse huvides võiks ju vahel astuda ka mujale kui ämbrisse.
• Kui keegi kipub hüppama, pead olema valvel, et ta näkku ei kargaks!
• Kel on kombeks tööd koju kaasa võtta, sellele sobib kodutöö.
• Kõrgemalt poolt tulnud juhtnöör võib olla hoopis õngenöör.
• Kes ise patuta, sel on lähima patuseni vaid kiviga visata!
• Parem pagejate purustamine kui pugejate parastamine.
• Ka parimate puhul kehtib põhimõte „parim enne“.
• Kui sind nöögitakse, siis ära ole nöögiulatuses!
• Tasuta lõunaid andes jõuad omadega õhtule!
• Allakäigu puhul tuleks teha käiguvahetus.
• Kas ristõielisi tuleb külvata ruutpesiti?
• Protestimiiting on mässumeelelahutus.
• Keemiline puhastus on puhas keemia.
• Pension on väljateenitud sissetulek.
• Tähtis mutter oli viimase vindi peal.
• Rännumees oli kohvrimeelne.
• Ära pöörata ei tohi pöördumatult!
• Kummitempel on lõdva kummiga.

NITŠEVOOD

RAIMO AAS

Selleks et mitte panni lakkuda, tuleb palju pada ajada!

Kui teil on rusikas nagu tangutera, ärge linde peost söötke!

Tavaliselt enne, kui inimene keerab ära, keerab ta ennast üles.

Viisakam on käega võtta, kui et jalaga anda.

Kui ilmaennustaja astub oma ennustamistega ämbrisse, hakkab vihma kallama.

Mägiröövlite kinni püüdmiseks tuleb nad lohku tõmmata.

Ülesoolamise tulemus võib olla väga mage.

Tervislikum on süüa taimeõli kui juua puupiiritust.

Kui mehed jõuavad Nuustakule naist võtma, on naised juba

Pariisis mehele minemas.

Magamiskott tuleb osta, unekoti võib endast teha.

Kuivatatud lestaga on hea lutsu visata.

Kalamees võib oma juttudega kõiki kuulajaid õnge võtta.

Olenemata koera tõust, on igal kutsikal oma taks.

Katku ajal võib pidada maskiballi.

Eestis on iga mesilase kohta karu.

Lageraie metsas võimaldab linnainimestel rohkem loomi näha.

Arusaamatus on napiarulise maksimaalne võime.

Taimetoitlased ei ole huvitatud sellest, et sõna saaks lihaks.

Ägedat kukevõitlust vaadates tuleb publikule kananahk selga.

Õnneks on meie geniaalsus haigus, millesse teised ei nakatu.

Kes lööb tööpäeval mütsiga, see vehib puhkepäeval kaabuga!

Energiajook muudab porilauad poritiibadeks.