Iga inimese soolestikubakterite koosseis on erinev – liike võib olla tuhandeid
Inimese keha on elukeskkond, kus elutseb terve ökosüsteemi jagu üksteist vastastikku mõjutavaid mikroorganisme, mis moodustavad meile ainuomase bakterikogumi mikrobioomi. Mikroorganismide hulk inimkehas on hämmastav. Ainuüksi suu on elupaigaks 500 bakteriliigile, soolestikus aga pesitseb neid ligikaudu 100 triljonit.
Enamuses on kasulikud bakterid
Nicola Temple ja
Catherine Whitlock.
Eessõna autor professor Glenn Gibson.
192 lk.
Kirjastus Helios.
Bakterid pole aga ainsad mikroorganismid inimkehas. Seal pesitsevad veel tuhanded viirused, seened, algloomadki. Tegelikult ei oleks meid bakteriteta üldse olemas. Ei tohi unustada, et bakteriraku sees pesitseb DNA – üksik keerduv ringikujuline kromosoom, mis sisaldab kõiki selle raku eluks vajalikke geene.
Inimene saab bakteritest aimu alles siis, kui näiteks lõunamaa reisil lahtisest kaevust vett rüübates nii-öelda põhi alt ära läheb või näiteks saunaskäiguga tekib küüneseen. Lihtsamatele tõbedele lisanduvad gripiviirused, kurgupõletikud, leetrid, tuberkuloos, HIV.
Tegelikult on meie sees pesitseva suure kogukonna liikmed enamuses heasoovlikud ja väga kasulikudki. Nii aitab osa baktereid tugevdada immuunsussüsteemi, teised toodavad vitamiine või muid eluliselt tähtsaid toitaineid. On neidki, kes kahjutult paljunevad ega lase teistel kahjulikumatel liikidel end sisse seada.
Oluline on, et meie keha valitsev mikrobioom oleks terve ja tasakaalus. Antibiootikumide või muude ravimitega liialdamine võib aga tasakaalu häirida ehk kaasa tuua autoimmuunhaigused. Ega muidu soovita arst koos nende ravimitega tarvitada toidulisandeid-probiootikume.
Raamatus “Saame tuttavaks bakteritega” kirjeldatakse üksikasjalikult, kus ja kuidas bakterid meie soolestikus elavad. Iga inimese soolestikubakterite koosseis on mitmekesine ja talle ainuomane – liike võib olla tuhandeid. Kõige keerulisem on välja selgitada, milliseid tuleks tervena püsimiseks toetada või milliseid pahalasi tõrjuda.
Sarnaselt veregrupiga on võimalik inimesi rühmitada ka nende soolestikus elavate bakterite tüübi põhjal. Teadlaste uuringutest selgub, et mikrobioomi hiigelkogukond organismis tegutseb energiat säästmata ööpäev läbi, mõjutades kogu meie elutegevust. Soolestiku kõrval on oluline märgata ka meie nahabakterite, suus, kopsudes ning teistes organites tegutsevate mikroolendite elu ja toimet.
Üheainsa aevastusega võib õhku paiskuda kuni 40 000 piisakesest koosnev pilv ja kõik need kannavad baktereid. Raamatus on hingamisteedele ning kopsude bakteriaalsele infektsioonile pühendatud palju tähelepanu. Eelkõige tuleb vältida viirusega nakatumisest, pidada kinni hügieenist, loobuda suitsetamisest.
Ohjeldada tuleks ka stressi, et sellega seotud hormoonid immuunsussüsteemi ohustama ei kipuks. Gripiepideemiate eel aga on eriti oluline laste, eakate ja kroonilisi kopsuhaigusi põdevate inimeste vaktsineerimine. Alahinnata ei tohiks ka nahal pesitsevate bakterikolooniate silmale nähtamatut tegevust.
Uuringu põhjal on terve inimese peopesal avastatud kokku üle 4700 bakteriliigi. Pahalaste poolel tegutsejad tunnevad suurt rõõmu, kui leiavad nahal haavandi, mille kaudu imbuda naha alla ja verregi. Kui meie rakud märkavad halbu baktereid, antakse käsk immuunsussüsteemi kaasasündinud headele bakteritele, et organismi kaitsta.
Kuidas vaenlane hävitada
Suurem osa rakkudest eritab ühendeid, mida nimetatakse histamiinideks. Need annavadki häiret teiste kehaosade immuunrakkudele, et nood teaksid pahalastele vastu astuda. Kui sellest ei piisa nakkuse kontrolli alla saamiseks, hakkavad erilised B-kaitserakud tootma antikehi, mis seovad end sissetungivate vaenlastega, et neid paremini ära tunda ja hävitada.
Kui aga keha immuunsussüsteemi reaktsioon on liiga tugev, hakkab see rakkude normaalset toimimist mõjutama, mis haavandite puhul võib viia põletiku tervetesse kudedesse ja põhjustada eluohtliku sepsise. Raamatu autorid – immunoloogia doktorikraadiga Catherine Whitlock ja loodusteaduse magister Nicola Temple – analüüsivad ka inimese genoomi kaardistust, nn mikrobioomi välimäärajat. See põhines 129 mehelt ja 113 naiselt ligi kahekümnest keha punktist võetud 4788 bakterite proovist, mis andis aluse väita, et inimestega on võimalik seostada enam kui 10 000 mikroobi liiki.
Hämmastav oli seejuures bakterite olemuse erinevus indiviidide lõikes, mis näitab selgesti, kui ainuomane on inimesele tema mikrobioom. Raamatule annab erilise kaalu toidumikrobioloogia professori Glenn Gibsoni kaalukas eessõna: “”Saame tuttavaks bakteritega” teeb tähelepanuväärse sammu asjassepuutuvate valdkondade kokkutoomisel; see on vajalik meie keha mikroskoopiliste asukate tegeliku potentsiaali mõistmisel.”
